Palm, Mati

Mati Palm (Mati-Johannes; 13. I 1942 Tallinn – 28. V 2018 Tallinn) laulja (bassbariton) ja pedagoog. Eesti Teatriliidu liige (1969), 1994. aastast liikumise „Eluterve Eesti” esimees, spordiühingu Kalev auliige (1989).

Lõpetas 1960 Tallinna 4. keskkooli ja 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Jenny Siimoni klass), täiendas end 1972–73 Moskva konservatooriumis (Hugo Tietzi juures) ja 1974–76 Milano La Scala laulukoolis (Renata Carosio ja Renato Pastorino juhendamisel), stažeeris 1984 Berliini Koomilises Ooperis.

Töötanud 1967–69 Estonia teatris koorilauljana (mängis ka sooloosi) ja 1969–2009 solistina. Õpetanud ühtlasi 1976–80 ja aastast 1990 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1995–2000 lauluosakonna juhataja, 1995. aastast professor, 2014. aastast emeriitprofessor). Õpilasi: Tarmo Sild, Märt Jakobson, Juhan Tralla, Juuli Lill, Monika-Evelin Liiv, Roman Tšervinko, Pavlo Balakin, Andrei Krutoi, Pavel Lapkovski, Jin Jing, Triin Ella, Jane Tiik, Rainer Vilu, Olari Viikholm, Aare Kodasma, Ivo Onton, Tatjana Timofejeva, Julianna Lapinš, Ksenia Kutšukova. Juhatanud meistrikursusi Perthis, Peterburi Maria Teatris, Roomas Accademia Nazionale di Santa Cecilias jm.

Laulnud külalissolistina juhtivaid rolle umbes poolesajas ooperis ja ooperiteatris, sh Teatro Colónis (Buenos Aires), Berliini Riigiooperis, Budapesti, Bulgaaria, Läti, Leedu ja Soome Rahvusooperis, Praha Rahvusteatris, Peterburi Maria Teatris, Moskva Suures Teatris. Esinenud arvukatel festivalidel (sh „Šaljapin 100” Moskvas 1973 ja „Šaljapin 125” Peterburis 1998, Savonlinna ooperifestival 1981–85, 1987 ja 1993, „Valgete ööde tähed” Leningradis 1986, „Praha kevad” 1987, „Mussorgski 150” Leningradis 1989, „Wratislava Cantus” Wrocłavis 1996, „Peterburi paleed” 1999, „Invita Maria Bieşu” Moldovas 1999, „Avangardist tänapäevani” Peterburis 2000), olles 2013–15 ainus Baltimaade laulja Fjodor Šaljapini sünniaastapäevade puhul korraldatud „Parimate basside paraadil” Moskva konservatooriumi suures saalis.

Andnud kammerlauljana üle 400 soolokontserdi Eestis ja välisriikides, ta repertuaaris on eripalgelist muusikat viiest sajandist (sh Schuberti „Talvine teekond”, Mussorgski „Surma laulud ja tantsud” ning „Päikeseta”, Eduard Tubina 3 laulu Kalju Lepiku tekstidele, Artur Kapi, Mart Saare, Eduard Oja, Ester Mägi, Alo Põldmäe jpt eesti heliloojate loomingut). Sagedasemad ansamblipartnerid on olnud pianistid Tarsina Alango, Peep Lassmann, Aleksandr Maikapar, Larissa Gergijeva, Ivo Sillamaa, Ralf Taal, Tarmo Eespere, Helin Kapten, Martti Raide jt ning organist Piret Aidulo. Osalenud solistina üle 220 korra kokku 56 vokaalsümfoonilise suurteose ettekandel Eesti ja välisriikide lavadel (nt Bachi h-moll missa ja „Johannese passioon“, Beethoveni „Missa solemnis” ja 9. sümfoonia, Berliozi „Fausti needmine”, Brahmsi „Saksa reekviem”, Haydni „Loomine”, Händeli „Messias”, Mahleri 8. sümfoonia, Mozarti ja Verdi reekviem, Puccini „Messa di Gloria”, Rossini „Stabat Mater” ja „Messa di Ravenna”, Stravinski „Kuningas Oidipus”, Šostakovitši 13. ja 14. sümfoonia, Rudolf Tobiase „Joonase lähetamine”, Artur Kapi „Hiiob”, Urmas Sisaski „Jõuluoratoorium”).

Jäädvustanud arvukalt salvestusi Eesti Rahvusringhäälingu fondi, firmale Melodija, Eesti Televisioonile ja Eesti Telefilmile. ETV arhiivi ooperisalvestuste seas on Verdi „Attila” (1979) ja „Luisa Miller” (1985), Wagneri „Lendav hollandlane” (1987) ja Tubina „Barbara von Tisenhusen” (1992). Kuulunud 35 rahvusvahelise konkursi žüriisse, nt 1984. aastast seitse Glinka-nimelist lauluvõistlust, „Voci Verdiani” Bussetos 1986, Tšaikovski-nimeline konkurss Moskvas 1990, 1998 ja 2002, Rosa Ponselle’i nimeline konkurss New Yorgis 1992, Jelena Obraztsova noorte lauljate võistlus Peterburis 1999, Rimski-Korsakovi nimeline noorte lauljate võistlus Peterburis 1998, 2000 ja 2002, IX ülemaailmne „Madama Butterfly” võistlus Chişinăus 2007, Bibigul Tulegenova lauluvõistlus Almatõs 2010 jpt.

Pälvis Balti vabariikide ja Valgevene lauljate võistlusel 1968 II ja 1971 I koha, ülemaailmsel noorsoofestivalil Sofias 1968 esikoha ja kuldmedali ning X Francisco Viñase nimelisel konkursil Barcelonas 1972 II preemia.

Autasud

  • Eesti NSV teeneline kunstnik (1974)
  • Eesti NSV rahvakunstnik (1980)
  • NSV Liidu riiklik preemia (1983)
  • Georg Otsa preemia (1984)
  • Adele, Adolf ja Axel Toomi mälestusfondi preemia (Toronto, 1998)
  • Kanada Eesti Kultuurikeskuse aukiri (2000) ja kuldne teenetemärk (2005)
  • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001)
  • Eesti teatri aastaauhind 2001 ja 2002
  • Rahvusvahelise Muusikategelaste Liidu 20. aastapäeva puhul aumedal (2006)
  • Irina Arhipova Fondi kuldmedal (2012)
  • Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööauhind (2013)

Osi

Attila – Mati Palm. Verdi „Attila”, Estonia, 1976

  • Champlatreux (Hervé Mamzelle Nitouche, 1966)
  • Sparafucile (Verdi Rigoletto, 1968)
  • Don Alvise (Ponchielli Gioconda, 1969)
  • Vaho (Aava Vikerlased, 1969)
  • Raimondo (Donizetti Lucia di Lammermoor, 1970 ja 1984, Leedu Rahvusooperiga Hollandis 1995)
  • Filippo II (Verdi Don Carlo, 1971, 1994 ja 2000)
  • Selim (Rossini Türklane Itaalias, 1971)
  • Osmin (Mozarti Haaremirööv, 1973)
  • Komtuur (Mozarti Don Giovanni, 1975 ja 1999)
  • Attila (Verdi Attila, 1976)
  • Colline (Puccini Boheem, 1977, 1993 ja 1997, Donetski ooperiteatriga Itaalias 1994 ja 1996)
  • Boriss Timofejevitš ja vana sunnitööline (Šostakovitši Katerina Izmailova, 1977)
  • René (Tšaikovski Jolanthe, 1978 Vanemuises, 1990 ja 1993 Teatro Colónis)
  • Poeet (Šostakovitši Stepan Razini hukkamine, 1979)
  • Sulpice (Donizetti Rügemendi tütar, 1979)
  • Boriss ja Pimen (Mussorgski Boriss Godunov, 1980, Estoniaga 1988 ja 2000 Pariisi Opéras; Pimen 1997 ka Soome Rahvusooperis)
  • Kaspar (Weberi Nõidkütt, 1980)
  • Walter (Verdi Luisa Miller, 1981)
  • Escamillo (Bizet’ Carmen, 1983)
  • Kecal (Smetana Müüdud mõrsja, 1983)
  • Hollandlane (Wagneri Lendav Hollandlane, 1984, Savonlinnas 1981–85, Vilniuses 1982, Berliini Riigiooperis, Prahas ja Budapestis 1988, Poola ooperikompaniiga Saksamaal 1994, Tamperes 1997)
  • Gremin (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1986, Soome Rahvusooperis 1989, Ulaanbaataris 1982)
  • Ivan Hovanski ja Dossifei (Mussorgski Hovanštšina, 1987, Ivan Hovanski 1989 ka Leningradis)
  • Mefistofeles (Boito Mefistofeles, 1988)
  • Don Alfonso (Mozarti Così fan tutte, 1989)
  • Johann von Tödwen ja Reinhold von Tisenhusen (Tubina Barbara von Tisenhusen, 1990, Estoniaga Stockholmis 1992 ja 2004)
  • Sarastro (Mozarti Võluflööt, 1991)
  • Heinrich (Wagneri Lohengrin, 1991 Teatro Colón’is, 1995 Soome Rahvusooperis)
  • Antti, ratsamees (Sallineni Ratsamees, 1991, Estoniaga 1992 Stockholmis)
  • Parun Kelbar (Verdi Kuningas üheks päevaks, 1992)
  • Zaccaria (Verdi Nabucco, 1993 Vilniuses ja sealse teatriga ka Savonlinnas, 1994 Donetski teatriga Itaalias, 1994 ja 1996 Poola ooperikompaniiga Saksamaal, 1996 Estonias)
  • Basilio (Rossini Sevilla habemeajaja, 1994, Odessas 1975)
  • Don Quijote (Massenet’ Don Quijote, 1995 Vanemuises)
  • Falstaff (Nicolai Windsori lõbusad naised, 1995)
  • Bartolo (Mozarti Figaro pulm, 1996)
  • Banco (Verdi Macbeth, 2001)
  • De Silva (Verdi Ernani, 2002)
  • Kaspar (Weberi Nõidkütt, 2003)
  • Hermann (Wagneri Tannhäuser, kontsertettekanne 2003)
  • Surin (Tšaikovski Padaemand, 2004)
  • Bruschino (isa) (Rossini Sinjoor Bruschino, 2004)
  • Ramphis ja Vaarao (Verdi Aida, 2004)
  • Ramses (Kaumanni Mina – Napoleon!, 2005)
  • Lodovico (Verdi Othello, 2005)
  • Alidoro (Rossini Tuhkatriinu, 2006)
  • Krahv Monterone (Verdi Rigoletto, 2007, Estoniaga ka Dalhalla ooperifestivalil Rootsis 2007)

Helikandjaid

  • Mati Palm / Tarsina Alango (LP, 1971)
  • Laule ja romansse / Villem Kapp (LP, 1978)
  • RAT „Estonia“ ooperisoliste (LP, 1978, 1981 ja 1985)
  • Soololaulud I ja II / Mart Saar (LP, 1981 ja 1982)
  • Laulab Mati Palm / aariaid Giuseppe Verdi ooperitest (LP, 1982)
  • Борис Годунов / katkendid (LP, 1988)
  • Laule ja romansse (LP, 1989)
  • Estonian opera Singer Mati Palm (CD, 1998)
  • Rudolf Tobias. Des Jona Sendung (2 helikassetti, 1993; 2 CD-d, 1995)
  • Urmas Sisask. Jõuluoratoorium (CD, 1995)
  • Eduard Tubin. Barbara von Tisenhusen (CD, 1995)
  • Artur Kapp. Hiiob (CD, 1997)
  • Verdi Nabucco (2 CD-d, 2000)
  • Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm (CD, 2002)
  • Rahvusooper Estonia 100 (CD, 2006)
  • Must lind /  Mart Saar (CD, 2012)

Kirjandus

  • L. Metsaalt. Mati Palm. – Noorus 1976, 3
  • Mati Palmist ja tema Hollandlasest. Intervjueerinud J. Plink. – Teater. Muusika. Kino 1982, 5
  • N. Nikitina. Mati Palm Ulan-Udes. – Sirp ja Vasar, 11. juuni 1982
  • M. Palm, T. Sild. Kõik teed viivad Rooma. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp ja Vasar, 18. juuli 1986
  • Vastab Mati Palm. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Teater. Muusika. Kino 1991, 8
  • Mati Palm taas Teatro Colon´is. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Sirp, 22. november 1991
  • Muusikal on ülendav jõud: Küsimustele vastab ooperilaulja Mati Palm. Intervjueerinud P. Kattel. – Rahva Hääl, 17. jaanuar 1992
  • M. Palm. „Eestlastele meeldivad keerulised lahendused!”: Intervjueerinud L. Kolle. – Postimees, 10. november 1994
  • M. Palm. Ooperilaval on juhtunud imelikke asju.  – Muusikaleht 1994, 17/18, 19/20; 1995, 3, 6, 9; 1996, 1
  • Mati Palm: laulda peab tahtma ainult ühtemoodi – IDEAALSELT. Intervjueerinud J. Viller. – Postimees, 15. märts 1995
  • M. Põldmäe. Mati Palm, talv 1995. – Õhtuleht, 21. detsember 1995
  • M. Palm. Itaalias kui teises kodus. Intervjueerinud P. Palm. – Sõnumileht, 20. detsember 1996
  • M. Palm. Uusi kogemusi Itaaliast. Intervjueerinud H. Vainu. – Muusikaleht 1997, 1
  • M. Palm. „Lauljaks ei saa õpetada aga saab õppida”. Intervjueerinud P. Palm. – Sõnumileht, 17. jaanuar 1997
  • Jätkame juttu Mati Palmiga. Intervjueerinud H. Vainu. – Muusikaleht 1998, 5
  • M. Treier. Hiilgeajastu hiigelrollid ühe mütsi all. – Sõnumileht, 3. juuni 1998
  • R. Hanson. Sünnipäev: Mati Palm 58. – Postimees,13. jaanuar 2000
  • A. Ivaste. Lava taga: Seitse etappi ühe rollini ehk kuidas sünnib Boriss Godunov? – Lava 2001, 1
  • A. Vurma. Boriss Godunovi lugu.– Sirp, 18. mai 2001
  • Mati Palm: Anne on üks ohtlik asi. Intervjueerinud E. Klaats. – Maaleht, 10. jaanuar 2002
  • I. Serman. Igas südames on peidus saladus. – Elukiri 2002, 2
  • Voice of Ages. Mati Palm. – Global Estonian 2003, 7
  • Mati Palm: Ukrainas pole ooperiprovintsi. Intervjueerinud I. Garšnek. – Sirp, 5. märts 2004
  • T. Levald. Igihaljas Palm. – Sirp, 13. aprill 2006
  • A. Vurma. Mati Palm ja sõbrad. – Muusika 2007, 6
  • A. Vurma. Mati Palm kehastas jõulisi kangelasi. – Sirp, 10. august 2007
  • A. Põldmäe. Meeldejääv õhtu. – Sirp, 24. aprill 2009
  • Mati Palm 70: Hoovõtt. Intervjueerinud H. Pedusaar. – Teater. Muusika. Kino 2012, 1
  • V. Normet. Majesteetlik nii laval kui elus: Mati Palm 70. – Muusika 2012, 6/7
  • M. Kindel. Allan Vurma. Mati Palm: slancio della voce. – Res musica 5. Tallinn, 2013
  • A. Vurma. Vanameister Mati Palm endiselt heas vormis. – Muusika 2013, 6/7
  • П. Луговской. Золотой бас Мати Пальма. – Молодежь Эстонии, 2 октября 1968
  • П. Луговской. Становление. – Молодежь Эстонии, 2 декабря 1972
  • Н. Хачатурова. Чудесный сплав. – Советская Эстония, 23 марта 1980
  • Н. Хачатурова. Художник всегда в движении. – Советская музыка 1984, 1
  • А. Микк. „Уметь превзойти себя ...”. – Таллинн 1984, 2
  • Мати Пальм: „Спорт приучил меня к строгой дисциплине”. Интервьюировала Н. Хачатурова. – Музыкальная жизнь 2012, 3

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T473

Välislinke

Boriss Timofejevitš – Mati Palm. Šostakovitši "Katerina Izmailova". (Estonia, 1977)

Mati Palm kontserdil Kiek in de Kökis, 1980. Klaveril Helju Tauk.

Ksenja – Jelena Solovjova, Boriss – Mati Palm. Mussorgski „Boriss Godunov”. (Estonia, 1980)

ETBL, 2000  (P. Palm); täiendatud 2015 (E. Pilliroog); täiendatud 2019