paleogeograafia, ajaloolise geoloogia ja loodusgeograafia piiriteadus, mis käsitleb möödunud geoloogiliste aegade loodusolusid. Paleogeograafia uurib peamiselt kivimite ja setete koostise, ehituse ja tekstuuri ning neis leiduvate organismide makro- ja mikroskoopiliste jäänuste põhjal nii globaalseid protsesse, nagu näiteks mandrite triivi, mineviku kliimat ja selle muutumise põhjuseid, aga ka kohalikul tasandil pinnamoe muldade kujunemist, veekogude arengulugusid, rannajoonte muutusi ning organismide levimust maakeral või selle mõnes piirkonnas.

Paleogeograafia harusid:

• paleoklimatoloogia
• paleogeomorfoloogia
• paleotektoonika
• paleolimnoloogia
• paleohüdroloogia
• paleopedoloogia
• paleoökoloogia
• paleobiogeograafia

Paleogeograafia areng

Suunda andvateks uurimusteks on 1830–33 ilmunud Charles Lyelli teos „Principles of geology”. Selles selgitatakse põhjalikult uniformismi ehk aktualismi printsiipi, mille avastajaks peetakse James Huttonit. Alfred Wegener esitas oma mandrite triivi hüpoteesi 1912. aastal, see avaldati 1915 teoses „Die Entstehung der Kontinente und Ozeane”. Paleogeograafia iseseisvus 20. sajandi alguses, seda on edendanud E. Dacqué (1878–1945), Theodor Arldt, Aleksandr Karpinski, Nikolai Strahhov jmt teadlased.

Rahvusvaheliselt tunnustatuim paleogeograafia uurimistulemuste avaldaja on aastast 1965 ilmuv eelretsenseeritav rahvusvaheline teadusajakiri Palaeogeography. Palaeoclimatology. Palaeoecology.

Paleogeograafilised uuringud Eestis

Eestis on paleogeograafiat edendanud Hans Hausen, August Tammekann, Paul William Thomson, Karl Orviku, Volli Kalm, Anto Raukas, Jaan-Mati Punning, Enn Kaup, Rein Vaikmäe, Dimitri Kaljo jmt teadlased. Paleogeograafiaga tegeldakse Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudis, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis ja Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudis. Viimaseil aastakümneil on neis uuritud Kvaternaaris kujunenud setteid ja pinnavorme, kliima- ja ökosüsteemide arengustsenaariume, Läänemere arengustaadiume, Antarktika ja Teravmägede looduse kujunemist ning Andide ja Skandinaavia liustike paleogeograafiat.

Kirjandus

• C. Lyell. Principles of geology (1830–33)
• Я.-М. Пуннинг, A. Раукас. Палеогеография позднечетвертичного времени Северной Европы. – Итоги науки и техники. ВИНИТИ АН СССР. Сер. Палеогеография, Т. 2, 1985
• A. Wegener. Die Entstehung der Kontinente und Ozeane (1915)

Välislink

• ajakiri Palaeogeography. Palaeoclimatology. Palaeoecology

EE 7, 1994; muudetud 2014 (Tiit Vaasma)