mulla hindamine, mulla suhteline viljelusväärtus. Mulda hinnatakse tema omaduste ja produktsioonivõime ehk saagikuse järgi, arvesse võetakse ka territooriumi eripära (pinnamoodi, kivisust, veeolusid, maatüki suurust ja mullastiku kirjusust ehk muldade vaheldumist). Mulla alghinne kujuneb mulla viljakust iseloomustavate põhinäitajate (lõimis, huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus) alusel, täiendavate analüüside põhjal alghinnet korrigee­ritakse. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti muldade keskmine hindepunktide summa alla 40 punkti. Mulla viljakuse näitaja on põhialus, mille järgi kujundatakse põllumaade hektarihind, olulised hinnakujundajad on ka põllumassiivi suurus ja asu­koht. Mulla hinnet ehk boniteeti väljendatakse arvuna, kasutusel on 100-punktiline süsteem, milles mullad on jaotatud kümnesse hindeklassi. Parimad on I klassi mullad (91–100 punkti), X klassi (1–10 punkti) mullad ei sobi põllumajanduskõlvikuteks. Tootmisvõime on 55 ja rohkema punktiga hinnatud muldadel hea, 50–55-punktistel üle keskmise, 45–50-punktistel keskmine, 40–45-punktistel alla keskmise ja alla 40-punktistel väike.

EE 12, 2003; EME 2, 2009