Malta

Pindala	316 km2
Rahvaarv	385 300 (2006)
Pealinn	Valletta (6800, eeslinnadega 255 800 el.)
Haldusjaotus	riiki hallatakse pealinnast Vallettast, on ka 68 kohalikku nõukogu
Riigikeeled	malta ja inglise keel
Rahaühik	Malta liir (MTL)
Riigitähised	MLT, MT

Malta, Malta Vabariik (malta Repubblika ta’ Malta, ingl Malta, Republic of Malta), riik Vahemere keskosas Sitsiilia saare (kaugus 93 km) ja Tuneesia vahel; rannajoone pikkus 196,8 km (koos Għawdexi saarega 248,8 km).

Aastast 1964 Rahvaste Ühenduse ja ÜRO liige, aastast 2004 Euroopa Liidu liige.

Loe täiendavalt artikleid:

• Malta haldusjaotus
• Malta poliitiline süsteem
• Malta sümboolika

Loodus

Hõlmab Malta (246 km²; Dingli kaljud 253 m), Għawdexi ehk Gozo (67 km²) ja Kemmuna ehk Comino saare (2,8 km²). Vahemerelise kliimaga lubjakivilava (Ta’Dmejrek 253 m).

Loe täiendavalt Malta loodusest

Rahvastik

Peamiselt katoliku usku maltalased.

Loe täiendavalt Malta rahvastikust

Majandus

Aparaadi- ja kergetööstus ning turism. Kasvatatakse tomatit ja mitut teist köögivilja, tsitrusi ja viinapuud. Väljavedu: masinad, rõivad.

Loe täiendavalt Malta majandusest

Ajalugu

13. sajandist eKr oli Malta foiniiklaste koloonia, 6.–3. sajandil eKr kuulus Kartaagole, 218 eKr – 395 pKr Rooma riigile ja 395–870 Bütsantsile. 870–1090 oli araablaste valduses. 1090 vallutasid Malta normannid ja ühendasid ta Sitsiiliaga, 1530–1798 oli Malta Ordu valduses, 1798 vallutasid saare prantslased, 1800 inglased. 1814–1964 oli Suurbritannia kroonikoloonia, alates 21. IX 1964 sõltumatu riik, 13. XII 1974 kuulutati vabariigiks.

Loe täiendavalt Malta ajaloost