Malta ajalugu
Vanim arheoloogiline leiukoht on Ghar Dalami koobasasula (umbes 5000 eKr). 3500–2600 eKr rajati rohkesti megaliitehitisi: mitmeruumilisi templeid, kalmeid ja kaljusse raiutud haudu. Alates 13. sajandist eKr oli Malta foiniiklaste koloonia (Melita, Gaulos), 6.–3. sajandil eKr allus ta Kartaagole, 218 eKr – 395 pKr Rooma riigile ja 395—870 Bütsantsile. 870 vallutasid Malta araablased. 1090 liidendas normanni krahv Roger I Malta Sitsiiliaga. 1530 andis Saksa-Rooma riigi keiser Karl V Malta johanniitide rüütliordule (Malta Ordule). Ordu suurmeistri Jean Parisot de La Valette'i juhtimisel tõrjusid johanniidid mitu korda türklaste rünnakuid. 1775 puhkes ülestõus Malta Ordu rüütlite rõhumise vastu. 1798 vallutasid Malta prantslased, 1800 inglased. Pikaajaline võitlus saare pärast oli põhjustatud selle strateegilisest asukohast (Euroopa ja Põhja-Aafrika vahel). Briti kroonikolooniana (1814–1964) oli Malta Suurbritannia tähtsaimaid mereväebaase. 1920.–30. aastatel lükkas Suurbritannia tagasi Benito Mussolini korduva nõudmise loovutada Malta Itaaliale. Teise maailmasõja ajal oli Malta liitlasriikide tähtis Vahemere mere- ja lennuväebaas, ta pani edukalt vastu Itaalia ja Saksamaa mereblokaadile (selle eest annetas kuningas George VI 1943 Maltale Suurbritannia kõrgeima tsiviilaumärgi George'i risti). Maltalt alustasid liitlased Itaaliasse tungimist ning takistasid teljeriikide sõjatransporti Põhja-Aafrikasse.
2.–3. detsembril 1989 kohtusid Maltal USA president George Bush ja NSV Liidu riigipea Mihhail Gorbatšov.
1947 saavutas Malta piiratud omavalitsuse. 21. IX 1964 sai Malta Rahvaste Ühenduse koosseisus iseseisvaks, riigipeaks jäi Suurbritannia monarh. 1971 taas peaministriks saanud Dominic Mintoff taotles sidemete nõrgendamist Suurbritanniaga ning ajas mitteühinemisliikumise poliitikat (selle raames arendati lühikest aega koostööd Liibüaga). 13. XII 1974 kuulutati Malta vabariigiks ning 1979 viidi riigist välja viimased Suurbritannia sõjaväebaasid. 1981 kuulutas Malta end neutraalseks riigiks ja 1989 tuumavabaks piirkonnaks. 1990 esitas Malta avalduse Euroopa Liiduga liitumiseks. 1996 püüdis võimule tulnud Tööpartei liitumist peatada, kuid 1998 taas võimule tulnud Rahvuslik Partei taastas avalduse. Mais 2004 sai Malta Euroopa Liidu liikmeks. Alates iseseisvuse saavutamisest on riigis olnud 7 valitsust. Peaministrina oli kõige kauem ametis Dominic Mintoff (1955–58 ja 1971–84). Aastast 1964 on Malta ÜRO liige.
Eestiga sõlmiti diplomaatilised suhted 1. I 1992.
EE 15, 2007
