Luts, Meta

Meta Luts (5. IX 1905 Riidaja vald – 1. VII 1958 Tallinn), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu (1935) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1953). Karin Lutsu õde. Isa õpetaja.

Lõpetas 1924 Pärnu Ühisgümnaasiumi, käis õppereisil mitmes Euroopa riigis. Alustas lavateed 1923 Endlas, mängis 1925–49 Estonias ja aastast 1949 Draamateatris (1940/41 oli ühtlasi seal noorsooteatri kunstilise juhi kohusetäitja). Esines balletis, mängis kuuldemängudes („Hamlet”, 1954; Vürst Gabriel”, 1955) ja filmis (Elu tsitadellis”, 1947, LenfilmTagahoovis”, 1956, Tallinnfilm).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1955).

Osi

  • Miina (Kitzbergi Püve talus, 1925, 1930 ja 1934)
  • Lea (Raudsepa Kohtumõistja Simson, 1926)
  • Nerissa (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1926)
  • Anitra (Ibseni Peer Gynt, 1927)
  • Mari (Kitzbergi Libahunt, 1927 ja 1940)
  • Julia (Schilleri Fiesco, 1928)
  • Bathilde (Adami Giselle, 1929)
  • Roosi (Raudsepa Põrunud aru õnnistus, 1931)
  • Maali (Raudsepa Vedelvorst, 1932)
  • Elisabeth (Schilleri Maria Stuart, 1935 ja 1942)
  • Margarete (Shakespeare’i Palju kära ei millestki, 1936)
  • Telefoni‑Sandra (Wuolijoki Niskamäe naised, 1936, ja Niskamäe leib, 1939)
  • Hippolyta (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1937)
  • Hulda (Wuolijoki Juuraku Hulda, 1938)
  • Krahvinna (Beaumarchais’ Figaro pulm, 1938)
  • Mari (Tammsaare ja Särevi Andres ja Pearu, 1938)
  • Rahel (Gorki Vassa Železnova, 1940)
  • Martta (Kivi Nõmmekingsepad, 1942)
  • Eucharis (Grillparzeri Sappho, 1943)
  • Gertrud (Shakespeare’i Hamlet, 1945)
  • Emilie Värihein (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1946)
  • Maša (Tšehhovi Kolm õde, 1947)
  • Riita (Jakobsoni Kaks leeri, 1948)
  • Emilia (Shakespeare’i Othello, 1949 Estonias)
  • proua Itam (Tammsaare ja Särevi Pankrot, 1950)
  • Dunka (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1951)
  • Melania (Gorki Päikese lapsed, 1953)
  • Vanaema (Kitzbergi Libahunt, 1954)
  • Marta (Jakobsoni Vana tamm, 1955)
  • Paula (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1955)
  • Hesione (Shaw’ Südamemurdumise maja, 1957)

Helikandjaid

  • Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke II (LP, 1974)
  • Kaarel Karmi loominguline portree (LP, 1976)
  • H. Pedusaar. Eesti heliplaadiarhiiv 1901–1939, 45 (CD, 2005)

Kirjandus

  • –on. Näitlejanna, keda kutsuvad avarused. Meta Lutsu eilsest ja tänasest. – Uudisleht, 2. detsember 1934
  • ArA [A. Adson]. Liina Reimani juubeliõhtu. – Päevaleht, 31. jaanuar 1935
  • Mai Kai [A. Vesilo]. Tänapäeva teatrinaisi: Mare Leet ja Meeta Luts. – Vaba Maa, 15. juuni 1935
  • Meta Lutsu 10-a. näitlejatöö tähistamise puhul tänasel etendusel „Estonias“. – Uus Eesti, 25. märts 1938
  • L. Soonberg. „Juuraku Hulda“ Estonias. – Uus Eesti, 26. märts 1938
  • A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tartu, Tallinn, 1938
  • M. Luts jt. Deklamaatoreil on sõna! – Teater 1940, 4
  • Väljapaistvaid naiskujusid nõukogude eesti teatreist. – Sirp ja Vasar, 9. märts 1946
  • V. Kruus. Mineviku varjud laval. – Noorte Hääl, 20. märts 1955
  • S. Levin. Näitleja leidis oma teema. – Pilt ja Sõna 1955, 7
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 4. juuli 1958
  • [Nekroloog]. – Eesti NSV Teatrid 1958, 4
  • V. Mettus. Ainus paradiis. Lund, 1967
  • A. Üksip. Mälestused. Tallinn, 1975
  • S. Levin. Valik teatriartikleid. Tallinn, 1978
  • A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1982
  • A. Eskola. Näitleja on ajastu lühikroonika. Tallinn, 1986
  • I. Taarna. Draamateatri kuus tippnäitlejannat. Tallinn, 2010

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T261

Maali – Meta Luts. Raudsepa „Vedelvorst”. (Estonia, 1932). Foto pühendusega Valter Soosõrvale : „Mälestuseks Tiitsule! Meta Luts, Tallinn, 24 detsember 1935”.

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2017