lupiin

Hulgalehine lupiin

lupiin, hundiuba (Lupinus), rohttaimede, poolpõõsaste ja heitlehiste lehtpõõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast; umbes 200 liiki Ameerikas ja Vahemere mail. Lehed sõrmjad, õied tipmistes kobarates või tähkades. Sisaldab mürgiseid alkaloide. Eestis kasvatatakse haljasväetis- ja söödataimena üheaastasi vähese alkaloidisisaldusega kollast (L. luteus) ja ahtalehist lupiini (L. angustifolius) ning haljasväetis- ja ilutaimena mitmeaastast hulgalehist lupiini (L. polyphyllus).

Lupiini viljeldi juba Vana-Kreekas ja -Roomas. Lupiini õied on valged, kolla­sed, roosad, punased, lillad või sinised; mitmeseemneline vili on siidjakarvane või paljas kaun. Lupiini seemned sisaldavad rohkesti proteiini (kuni 50%), mõnel liigil ka õli, kuid neis on ka 1–3% mürgi­seid alkaloide. Lupiin on vähenõudlik, kasvab ka liivasel ja leetunud happelisel mullal. Söögiks võib kasutada vähem kui 0,02% alkaloide sisaldavaid liike.

Söödalupiinid ehk nn maguslupiinid on üheaastastest lupiinidest aretatud lupiinisordid, milles on alla 0,1% alkaloide. Söödalupiinid on nt Vahemere maades kasvata­tav üheaastane valge lupiin (L. albus) ja ka Eestis väheviljakatel muldadel kasvatatav ühe­aastane kollane lupiin (L. luteus). Söödalupiinides on palju proteiini ja toorrasva.

Loe täiendavalt artiklit kaunvili.

Kirjandus

U. Kokassaar. Hundioad küpsetistes. – Eesti Loodus 2008, 5

Välislink

• Lupiin Aiasõbra kodulehel