Levald, Leida

Leida Levald (aastani 1939 Pool; 24. VIII 1914 Vana‑Vändra vald – 20. I 2012 Tallinn), näitleja ja telerežissöör. Eesti Teatriliidu liige (1952).  Isa talupidaja ja Vändra klaasivabriku direktor, ema koduõpetaja. Oli abielus Martin Levaldiga. Tiiu Levaldi ema.

Lõpetas 1932 Elfriede Lenderi tütarlastegümnaasiumi, 1939 Tallinna Konservatooriumi (Theodor Lemba klaveriklass) ja 1946 Draamastuudio eriklassi. Kuulus 1942–44 Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite koosseisu. Töötas 1944–58 Draamateatris, oli 1948–51 ka Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli direktor ja 1958–71 Eesti Televisiooni muusikatoimetuse režissöör („Lahkumissümfoonia”, „Elu, armastan sind”, mõlemad 1965; „Ülle Ulla”, 1967; „Laulab Hendrik Krumm”, koos Mati Põldrega „Ajast aega”, mõlemad 1968; „Laulab Margarita Voites”, 1969).

Osi

Krõõt – Leida Levald. Tammsaare ja Särevi „Vargamäe“ (Draamateater, 1951).

  • Zoja (Surovi Kaugel Stalingradist, 1947)
  • Klavdia Burmina (Sofronovi Ühes linnas, 1947)
  • missis Jacobs (Petrovi Rahu saar, 1948)
  • Anna (Gorki Vassa Železnova, 1950)
  • Anita (Lācise ja Sauleskalnsi Kaluri poeg I, 1950, ja II, 1952)
  • Feliciana (Lope de Vega Tantsuõpetaja, 1951)
  • Krõõt (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1951)
  • Jeremejevna (Fonvizini Äbarik, 1952)
  • Avdotja (Gorki Päikese lapsed, 1953)
  • Fenja (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1955)
  • seltsimees Underton (Majakovski Saun, 1957)
  • kuninganna Anna (Dumas’ ja Radzinski Kolm musketäri, 1957)

Kirjandus

  • I. Taarna. Tallinna Teatrikool (Draamastuudio eriklass). Tallinn, 2002
  • [Nekroloog]. – Sirp, 27. jaanuar 2012

Välislink

Klavdia Burmina – Leida Levald, Pavel Ratnikov – Ferdinand Veike. Sofronovi „Ühes linnas“ (Draamateater, 1947).

Anita – Leida Levald (koos Leida Laiusega). Lācise ja Sauleskalnsi „Kaluri poeg“ (Draamateater, 1950)

Fenja – Leida Levald. Lutsu „Tagahoovis“ (Draamateater, 1955).

Feliciana – Leida Levald, Gornejo – Hermann Iila. Lope de Vega „Tantsuõpetaja“ (Draamateater, 1951).

Anita – Leida Levald, Marta – Leida Laius. Lācise ja Sauleskalnsi „Kaluri poeg II“ (Draamateater, 1952).

ETBL, 2000 (A. Küngas); täiendatud 2015 (T. Truuvert);täiendatud 2017