Lepp-Kaasik, Agnes

Agnes Lepp‑Kaasik (aastani 1942 Lepp; 11. VI 1907 Peterburi – 14. IV 1986 Stockholm), näitleja. Isa insener, ema ämmaemand. Oli abielus Harri Kaasikuga.

Lõpetas 1927 Tallinna 2. tütarlastegümnaasiumi ja 1930 Draamastuudio teatrikooli. Töötas 1931–40 Tallinna Töölisteatris ja 1940–44 Estonias. Põgenes 1944 Rootsi, oli Saltsjöbadenis pagulasteatri organiseerijaid ning aastani 1981 Stockholmi Eesti Teatri näitleja ja lavastaja. Kirjutanud näidendeid („Lahutus”, 1977; „Kui õhtu läheneb”, 1980; „Oleme ju ainult inimesed”, 1981, viimane ka rootsi keeles), neid on mängitud paljudes väliseestlaste teatrites. 

Rootsi Eesti Komitee kultuuriauhind 1977, ESTO ’80 näidendiauhind.

Lavastusi

  • Lehári Naeratuste maa (1948)
  • A. Moori Künaraiujad (1949)
  • Franki Minu teisik (1959, mängis Ruthi)
  • Mägi Vanaema (1974, mängis Niinat)
  • Raudsepa Mikumärdi (1975)
  • Lepa Lahutus (1977, mängis Minnat) ja Oleme ju ainult inimesed (1980, Unga Klara teatris 1981, mängis mõlemas tädi Rägastikku)

Osi

Nastja – Agnes Lepp-Kaasik. Gorki „Põhjas”. (Tallinna Töölisteater, 1931)

  • Josephine (Hasencleveri Napoleon lööb sekka, 1931)
  • Lilly (Langeri Kaamel läheb läbi nõelasilma, 1931)
  • Nastja (Gorki Põhjas, 1931)
  • Margret (Kleisti Lõhutud kruus, 1932)
  • Irmgard (Mälgu Vaese mehe ututall, 1932)
  • Lieschen (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1936)
  • Suzy (Pagnoli Eluaabits, 1940 Estonias)
  • Aleksandra (Gorki ja Särevi Ema, 1941)
  • Karin ja Juta (Ardna Kalurineiu, 1941 ja 1948)
  • Lonni ja Anna (Tammsaare ja Särevi Elu ja armastus, 1942 ja 1970)
  • Phoebe (Shakespeare’i Nagu teile meeldib, 1942)
  • Paula Clausen (Hauptmanni Enne päikese loojakut, 1943)
  • Marianna (Benedetti Bumerang, 1946)
  • Amanda (Williamsi Klaasist loomaaed, 1948)
  • Gerda (Strindbergi Võinuks juhtuda, 1951)

Kirjandus

  • Kui õhtu läheneb. Agnes Lepp-Kaasiku näidendid, tema ja Harri Kaasiku lavateed, sõnas ja pildis ning mälestuskilde. Stockholm, 1986
  • E–s. Agnes Lepp-Kaasik 60-a. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 8. juuni 1967
  • K. Rx [K. Ristikivi]. Mikumärdil on kõik vana viisi. – Teataja, 28. veebruar 1976
  • [Nekroloog]. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 18. aprill 1986
  • AR-GI [A. Mägi]. Lavakunstniku pärandus. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 9. jaanuar 1987

Elizabeth – Agnes Lepp-Kaasik, Maria Stuart – Katrin Välbe. Schilleri „Maria Stuart”. (Draamastuudio Teatrikooli õpilasõhtu, lavapraktika töö, 1930)

Kutsiku kõrtsinaine – Anna Tamm, Lieschen – Agnes Lepp-Kaasik. Kitzbergi ja Simmi „Kosjasõit”. (Tallinna Töölisteater, 1932)

Margret – Agnes Lepp-Kaasik, Valter – Oskar Põlla, Liis – Linda Reial. Kleisti „Lõhutud kruus”. (Tallinna Töölisteater, 1932)

Suzy – Agnes Lepp-Kaasik, Härra Topaze – Ants Lauter. Pagnoli „Eluaabits”. (Estonia, 1940)

Anna – Agnes Lepp-Kaasik, Lonni – Heljo Mängel-Sundsvik. Tammsaare ja Särevi „Elu ja armastus”. (Stockholmi Södra Teatern (SET), 1970)

ETBL, 2000 (M. Valter); täiendatud 2017