Monika Larini (aastani 2008 Läänesaar; 30. VII 1972 Pärnu), teatriuurija, õppejõud. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse ja Eesti Teatriliidu liige (1997–2017). Isa psühholoog, juhtimiskonsultant. Ema õpetaja.

Lõpetas 1990 Tallinna 20. Keskkooli, õppis 1990–92 näitejuhtimise eriala Viljandi Kultuurikolledžis. Lõpetas 1997 Tartu Ülikooli teatriteaduse eriala bakalaureusekraadiga ja 2000 teadusmagistri kraadiga, õppis 2003–08 teatriteaduse doktoriõppes. 1995 stažeeris Helsingi Ülikoolis teatriteaduse bakalaureuseõppes ja 2005 samas doktoriõppes. 2015–16 täiendanud end Tallinna Ülikoolis organisatsioonikäitumise erialal, 2018–20 Tartu Ülikoolis karjäärinõustaja koolitusprogrammis. 

Töötanud 1997–2001 Eesti Näitemänguagentuuri dramaturgina ja 2001–08 sama asutuse (alates 2007 Eesti Teatri Agentuur) juhatajana. Õpetanud teatriajalugu 2000–07 Tallinna Ülikoolis, 2001–02 Viljandi Kultuurikolledžis, 2002–03 Eesti Kunstiakadeemias, stsenograafia teooriat ja ajalugu 2002–08 Tartu Ülikoolis. Aastal 2011 Eesti Draamateatri toimetaja, 2012 lühemat aega Eesti Instituudi direktor, 2012–19 Eesti Etendusasutuste Liidu tegevjuht. Alates 2019 töötab karjäärinõustajana. Teatriteaduse Üliõpilaste Looži asutajaliige (1993), aastatel 1996–2007 OISTATi (Organisation Internationale des Scénographes, Techniciens et Architectes de Théâtre) ajaloo- ja teooriakomisjoni liige, OISTAT Eesti Keskuse asutajaliige ja vastutav sekretär. 

Gümnaasiumiõpiku „Eesti teatrilugu” üks autoritest (koos Luule Epneri ja Anneli Saroga, 2006). Avaldanud artikleid teatrist ja dramaturgiast Eesti ja välismaistes väljaannetes. Koostanud ja toimetanud aastaraamatud "Teatrielu 2000" ja "Teatrielu 2001" (koos E. Paaveriga), koostanud kogumikud "20. sajandi näidendeid" I ja II (2005-06, kirjutanud ka järelsõna), ning ingliskeelse ülevaateteose "The World of Estonian Theatre" (2013, koos O. Karuliniga)