Krjukov, Jüri

Jüri Krjukov (5. IX 1954 Tallinn – 18. X 1997 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu liige (1978). Isa insener, ema juuksur. Olnud abielus kultuuriloolase Inge Krjukoviga (Sikuga) ning Ülle Tomingaga.

Lõpetas 1972 Tallinna 7. Keskkooli ja 1976 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötas aastast 1976 Draamateatris. Mänginud kuuldemängudes („Ma armastasin sakslast”, 1979; „Reekviem nunnale”, 1979), telelavastustes („Pärast viimast ööd”, 1979; „Kuulsuse narrid”, 1982; „Tabamata ime”, 1983; seriaal „M Klubi”, 1996–97) ja filmis („Naine kütab sauna”, 1978, Tallinnfilm; „Kaks päeva Viktor Kingissepa elust”, 1980; „Pisuhänd”, 1982; „Kahe kodu ballaad”, 1985, kõik Eesti Telefilm; „Viimne visiit”, 1983, Lätis), esinenud estraadil ning Eesti Televisiooni meelelahutus- ja kirjandussaadetes (sari „Suuri meistreid”, 1980–85).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1984). Ants Lauteri preemia 1985. Muusikateatri aastapreemia 1989. Parim meesnäitleja 1991 ja 1993.

Osi

Tagasitulija - Jüri Krjukov. Kõivu „Tagasitulek isa juurde” (Draamateater, 1993).

  • Kägu (Kitzbergi Kosjasõit, 1975, diplomilavastus Draamateatris)
  • Direktor-pealavastaja (Pirandello Kuus tegelast autorit otsimas, 1976, diplomilavastus Draamateatris)
  • Sajapin (Vampilovi Pardijaht, 1977)
  • Gornostajev (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1977)
  • Mees (Podskalský Noore daami külaskäik, 1977)
  • Horatio (Shakespeare’i Hamlet, 1978)
  • Dönci (Szakonyi Saateviga, 1979)
  • Jas Konkskäpp (Barrie’ Peeter Paan, 1979)
  • Inimene (Andrejevi Inimese elu, 1980)
  • Ben (Simoni Päikesepoisid, 1981)
  • Ludovic (Chenot’ Kes aevastas?, 1981 Vanalinnastuudios)
  • Mustafa (Ábrahámi Savoy ball, 1982 Estonias)
  • Andrei (Rasputini Ela ja mäleta, 1983)
  • Paulucci (Krossi Keisri hull, 1984)
  • Norman (Ayckbourni Norman Vallutaja, 1985)
  • Aston (Pinteri Majahoidja, 1987)
  • Ohvitser (Saluri Minek, 1988)
  • Piiskop (Genet’ Palkon, 1988)
  • Danton (Büchneri Dantoni surm, 1989)
  • Tevje (Bocki Viiuldaja katusel, 1989 Estonias)
  • Jimmy (Simoni Piparkoogileedi, 1990)
  • Hiir Ülbe Kutt (Woodi Piparkoogimehike, 1991)
  • Ivanov (Tšehhovi Ivanov, 1992)
  • Felix (Walseri Toalahing, 1992)
  • Tagasitulija (Kõivu Tagasitulek isa juurde, 1993)
  • Fernando Krapp (Dorsti Fernando Krapp saatis mulle kirja, 1993)
  • Eugene junior (Noréni Ja anna meile varjud, 1993)
  • James Tyrone junior (O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse, 1994)
  • Molina (Puigi Ämbliknaise suudlus, 1994) 
  • Lancelot (Dorsti Merlin, 1994)
  • Vidrik (M. Raua Kirves ja kuu, 1994)
  • Mozart (Shafferi Amadeus, 1995)
  • Arbenin (Lermontovi Maskeraad, 1995)
  • Alfieri (Milleri Vaade sillalt, 1996)
  • Matamore (Corneille’ ja Undi Näitleja näitab ja vaataja vaatab ehk Illusioon, 1996)
  • Võõras (Ibseni Peer Gynt, 1997)

Kirjandus

  • Ü. Toming. Sabaga tähe aasta. Tallinn, 1998
  • P.-R. Purje. Jüri Krjukov. Rolliportreed ja mälestuskillud. Tallinn, 2004
  • E. Treier. „Pisuhänd” uues kvaliteedis. – Sirp ja Vasar, 1. mai 1981
  • J. Krjukov. Eneseusk tuleb tööst ja usaldusest. Intervjueerinud K. Haan. – Noorte Hääl, 11. september 1983
  • K. Haan. Jüri Krjukov. – Eesti noori kunstimeistreid. 2. Tallinn, 1985
  • K. Haan. Jüri Krjukov. – Junge Künstler Sowjetestlands. 2. Tallinn, 1985
  • K. Haan. Jüri Krjukov. – Young masters of Estonian art. 2. Tallinn, 1985
  • K. Kask. Muudkui edasi ... kuni hing sees. – Õhtuleht, 22. aprill 1989
  • P.-R. Purje. „Jüri Krjukov – all right!” – Teater. Muusika. Kino 1989, 11
  • J. Allik. Ärge ajage mind kuuli ette! Eesti Ekspress, 28. veebruar 1992
  • P.-R. Purje. Hukkumisele määratud? Jüri Krjukovi Ivanov. Päevaleht, 7. mai 1992
  • J. Krjukov. Eestis on külm ja rõske... Intervjueerinud M. Visnap. Eesti Ekspress, 20. august 1993
  • Vastab Jüri Krjukov. Intervjueerinud K. Orro. Teater. Muusika. Kino 1993, 10
  • Ivanov – Jüri Krjukov. Intervjueerinud M. Kapstas.   Päevaleht, 18. märts 1994
  • L. Tamm. Jüri Krjukov. Eesti Ekspress, 29. aprill 1994
  • Jüri Krjukov: Ma ei ole Ikaros. Intervjueerinud E. Linnumägi. Postimees, 20. august 1994
  • J. Krjukov, P. Pedajas, K. Kreismann jt. Tagasi tulekud. „Tagasitulek isa juurde” – Eesti Draamateatri afišil täna viimast korda. Intervjueerinud M. Kapstas. Pühapäevaleht, 5. november 1994
  • G. Kordemets. Viimane kiri Fernando Krappile. Pühapäevaleht, 26. november 1994
  • 30 telegrammivastust Jüri Krjukovilt. Eesti Ekspress, 18. august 1995
  • J. Krjukov. Teatril on näitleja nägu. Intervjueerinud E. Klaats. Maaleht, 5. oktoober 1995
  • T. Väljaste. Jüri Krjukov iseendast vastuseid otsimas. Favoriit 1996, 1
  • Jüri Krjukovi „tipphetked”: laval, voodis ja reisides ... Intervjueerinud S. K. Wadowsky. Õhtuleht, 7. detsember 1996
  • R. Neimar. Kolm pilti. – Teatrielu ’97
  • K. Komissarov. [Nekroloog]. – Kultuurimaa, 22. oktoober 1997
  • K. Kiisk, P. Pedajas. Jüri Krjukovit ei ole enam. – Maaleht, 23. oktoober 1997
  • G. Kordemets. Intervjuu minevikku. – Sõnumileht,  23. oktoober 1997
  • [Nekroloog]. – Sirp, 24. oktoober 1997
  • L. Vellerand. Tagasitulija. – Sirp, 24. oktoober 1997
  • I. Ever, K. Kreismann, R. Neimar, A. Lutsepp, P. Pedajas, K. Tool, L. Ulfsak, M. Mikiver, A. Vaarik. Paar sõna, Jüri! – Postimees : Kultuur, 24. oktoober 1997 
  • A. Üksküla. Jüri Krjukovile järele hüüdes. – Eesti Ekspress, 24. oktoober 1997
  • A. Laasik. Printsi tark vari. – Eesti Päevaleht, 6. september 1999
  • G. Kordemets. Mind mitte armastada ei ole lihtsalt võimalik. – Õhtuleht, 5. september 2009
  • T. Väljaste. Kõrvuti teatris ja elumerel. – Eesti Naine : Elu lood 2013, 3
  • K. Vainküla. Ülle Toming armastusest, vananemisest ja Jüri Krjukovist. – Eesti Päevaleht, 11. mai 2013
  • К. Хаан. Юри Крюков. Молодые мастера искусств Эстонии. 2. Таллинн, 1985
  • Ю. Крюков. Умираем, убиваем, любим, ненавидим – живем нормальной жизнью. Интервьюировал Б. Тух. – День за днём, 14. октября 1994
  • Е. Скульская. Сыгравший Моцарта. – Mолодёжь Эстонии, 23. октября 1997

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T561

Välislink

Lucie – Anne Paluver, Ludovic – Jüri Krjukov. Chenot’ „Kes aevastas?“. (Vanalinnastuudio, 1981)

Tevje - Jüri Krjukov, Perchik - Neeme Kuningas, Hodel - Lydia Roos. Bocki „Viiuldaja katusel” (Estonia, 1989)

Molina - Jüri Krjukov, Valentin - Ain Lutsepp. Puigi „Ämbliknaise suudlus” (Draamateater, 1994)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017