Koila mõis

Koila mõis, rüütlimõis Virumaal Simuna kihelkonnas, tänapäeval Lääne-Virumaal Rakke vallas Koila külas.

Mõisat on esmakordselt mainitud 1533, kui selle omandab Salla omanik Fromhold Ermes (järgnevate omanike seas on rüütelkonna peaamees Lorenz Ermes ja maanõunik Jakob Ermes). 1630 omandab mõisa abielludes meeskohtunik Heinrich Stryck. 1671 saab Salla, Kolia ja Mõisamaa mõisa omanikuks Reinhold Wrangell, kes vahetab vahetab need oma pärusmõisa Annikvere vastu. 1689 ostab mõisad Bernhard Schulmann. Järgnevalte on mõis Schulmannite perakonna käes, omanike seas on Berend Johann von Schulmann, rüütelkonna peamees ja maanõunik. 1807 ostab mõisa Karl von Friederici, 1812 pärib mõisa tema poeg jalaväekindral Hermann von Friederici, kes 1858 loovutab mõisa oma tütrele krahvinna Hermine von Nierothile. 1888 läheb Kolia von Poppenitele. Viimane võõrandamiseelne omanik on Georg von Poppen.

Arhitektuur

Koila mõisa härrastemaja oli keskmise suurusega ühekordne puitehitus, mille keskosas asus pealeehitus. Peahoone esi- ja tagafassaadides olid palkonid, millel eklektilise ilmega kujundatud räästapits. Hoone paremal tiival paikneb esifassaadis kergelt eenduv, tagaküljel aga ulatuslikumalt eendatud tiibhoone. Kogu hoonet kattis seintest kõrgem laastukattega poolkelpkatus, seinad olid vooderdatud rõhtlaudadega, mida liigedasid pilastritelaadsed vertikaalsed lauad. Peahoone võis pärineda 19. sajandi algusest, teda täiendati ilmselt sajandi lõpul eklektiliste elementidega dekooriga (räästapits jt) ning palkonitega. 1970. aastatel oli tiibhoone veel halvas olukorras säilunud, tänaseks on kogu peahoone hävinud.

Kõrvalhooneid oli mõisas vähe, nad paiknesid ümber pargi ning on kas varemeis või kaasajal ümber ehitatud. Park oli keskmise suurusega ja vabakujuline, tagaosas alleede fragmente. Härrastemaja ees oli suur liigendamata esiväljak, mida piiras ringtee. Tagaküljel oli väike vabakujuline väljak. Park hävimas, väga metsistunud ja maha jäetud.