Keel ja Kirjandus

Keel ja Kirjandus, Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu keele- ja kirjandusteaduskuukiri, ilmub aastast 1958 Tallinnas. Väljaandja SA Kultuurileht. Keele ja Kirjanduse eelkäijad olid Eesti Kirjandus (ilmus 1906–40 Tartus, 1908. aastast Eesti Kirjanduse Seltsi kuukiri), Eesti Keel (ilmus 1922–40 Tartus, Akadeemilise Emakeele Seltsi keeleteaduslik ajakiri) ja Eesti Keel ja Kirjandus (1940 ühendati Eesti Keel ja Eesti Kirjandus ajakirjaks Eesti Keel ja Kirjandus).

Ajakirja Keel ja Kirjandus esmanumber (1958)

Keele ja Kirjanduse sisu on peamiselt nüüdiskeel, keeleajalugu, dialektoloogia, teised soome-ugri keeled ja üldkeeleteadus, folkloristika, Eesti kirjandus, tõlkimine, kirjandusajalugu ja -teooria ning mitmesugused naaberalad. Avaldab kirjandusloolisi uudisandmeid, publikatsioone, mälestusi ning teadusliku ja ilukirjanduse arvustusi. Ilmunud on neli köidet koondregistreid 1957–67 (1968), 1968–77 (1981), 1978–87 (1998) ja 1988–97 (2005).

Ajakirja Keel ja Kirjandus kaas (1984)

Ajakiri kuulub MLA (Modern Language Association of America), CEEOL-i (Central and Eastern European Online Library), LLBA (Linguistics & Language Behavior Abstracts. Sociological Abstracts, USA) andmebaasi ja Alalise Rahvusvahelise Lingvistide Komitee valikbibliograafiasse (Linguistic Bibliography). 2001. aastast kuulub Eesti eelretsenseeritavate teadusajakirjade nimekirja.

Keele ja Kirjanduse raamatusarjas avaldatakse ajakirja suunitlusega sobivaid artiklikogumikke, teadustöid ja muud seesugust.