Kaldoja, Hans

Hans Kaldoja (15. XI 1942 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1969) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1994). Olnud 1965–70 abielus Maret Kristaliga, 1977–2004 Rita Raavega.

Lõpetas 1961 Tallinna töölisnoorte keskkooli ja 1969 Draamateatri õppestuudio. Töötanud 1965–92 Eesti Draamateatris, hiljem vabakutselisena. Teinud lavastusi. Mänginud paljudes kuuldemängudes („Müüdud naer”, 1968; „D’Artagnani lugu”, 1978; „Reamees Velijev”, 1984; „Sõda Helena pärast”, 1992; „Pilved nagu valged utetalled”, 2011), telelavastustes („Leedi Windermere’i lehvik”, 1974; „Mister Dawenheimi kadumine”, 1976) ja -seriaalides („V.E.R.I.”, 1995–97; „Kired”, 1998–2000; „Süvahavva”, 2012–13), tuntud ka järjejutulugejana. Dubleerinud tegelasi animafilmides, lugenud teksti Eesti Televisiooni animasarjades ja teleseriaalides. Esinenud Eesti Raadio saatesarjas „Meelejahutaja”, juhtinud 2009–11 telesaadet „Prillitoos”. Lugenud helikandjatele Eesti Pimedate Raamatukogu raamatuid (üle 180). Korraldanud aastast 2007 Pirita kloostripäevi.

Raadioteatri näitlejaauhind 2013.

Osi

  • Toits (Kaburi Rops aitab kõiki, 1965)
  • Jura (Radzinski Tehakse filmi, 1966)
  • Jaanus (Ranneti „Kriminaaltango” ja väga korralikud inimesed, 1968)
  • Pjotr (Gorki Viimased, 1968)
  • Ferdinand (Schilleri Salakavalus ja armastus, 1971)
  • Oskar (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja inimene, 1972)
  • Taavet Aniluik (Traadi ja Panso Tants aurukatla ümber, 1973)
  • Šamanov (Vampilovi Möödunud suvel Tšulimskis, 1973)
  • Pillimees (Čaksi, Ziedonise ja Pētersonsi Mängi, pillimees!, 1974)
  • Metsamoor (Lutsu ja Trassi Nukitsamees, 1974)
  • Pelléas (Maeterlincki Pelléas ja Mélisande, 1975)
  • Katku Villu (Tammsaare ja Trassi Kõrboja peremees, 1977)
  • William Combe (Bondi Bingo, 1979)
  • Ants (Kruusvalli Pilvede värvid, 1983)
  • Verner Treiberg (Kruusvalli Vaikuse vallamaja, 1987)
  • Georg Rass (Saluri Minek, 1988)
  • Edmond (Sagani Klaver murul, 1990)
  • krahv Georg P. E. Du Lay (Adsoni Iluduskuninganna, 1992)
  • Sass (Saluri Tulek, 2000, Vaba Lava)
  • Vana mees kepiga (Vișnieci Aga mida me tšelloga teeme?, 2002, Ülle Dreifeldti projekt)
  • Oskar Aleksander (Sandman Liliuse Oskar Aleksanderi jõulud ehk Vanaisal külas, 2002 VAT Teatris)
  • Juhan Liiv (Suumani Enesekaitse, 2004, Feeling)
  • Biedermann (Laari ja Vahtre Vana Tooma pilgu all, 2006, Loomine)
  • osaline (Raatma ja Orlova Birgitta, 2007 Pirita kloostris)
  • Sihvri Aadu (Kallase ja Toikka Reigi õpetaja, 2007 Kuressaare Linnateatris)
  • Heinrich von Knorring ja Juhan (Vahtre Vihterpalu valss, 2008, Loomine)
  • Vanaperemees (Aleksejevi Imede aasta, 2014, R.A.A.A.M.)

Lavastusi

  • Randmetsa Sigamees Siimeon (2006, Loomine)
  • Tammsaare ja Randmetsa Sonaat viiulile ja juhusele (2007 Tammsaare Teatris, ka osatäitja)
  • Vetemaa ja Aule Sofia (2009 Tammsaare Teatris)
  • Thomase Lõks (2011 Tammsaare Teatris)
  • Kassi Soovi mul head teed! (2014 Ajad & Tavad, ka kunstnik)

Kirjandus

  • R. Reiljan. Tibusid loetakse sügisel... – Õhtuleht, 2. oktoober 1968
  • Tunnid Hans Kaldojaga. Intervjueerinud V. Pütsep. – Edasi, 14. september 1975
  • A. Jürisson. Ühest rändurihingega näitlejast. – Kodumaa, 18. juuli 1979
  • Hans Kaldoja: „Mul on kolm aastat uue inimese rakud”. Intervjueerinud V. Leivak. – SL Õhtuleht, 18. detsember 2002
  • H. Kaldoja. Mees, kes saab hakkama. Intervjueerinud T. Kipper. – Maaleht, 26. juuli 2007
  • A. Keil. Hans Kaldoja. – Eesti Päevaleht, 10. november 2007
  • H. Kaldoja. Aednikumajakesest riigi eliitkabinetiks. Intervjueerinud K. Kuusk. – Eesti Ekspress : Moodne Kodu, 14. veebruar 2008

Välislinke

ETBL, 2000 (A. Küngas); täiendatud 2015 (T. Truuvert)