Tagasi ETBL-i avalehele

Jalta

Jalta. Sadam ja kaldapealne (1987)

Jalta, kuurortlinn Ukrainas Musta mere ääres Krimmi lõunarannikul; 82 000 elanikku (2001).

Moodustab koos Alupka linna ning Gurzufi, Livadija, Massandra, Simejizi ja mitme teise aleviga (alluvad Jalta linnanõukogule) Suur-Jalta. Sadam ja kliimaravikuurort. 1981 oli Suur-Jaltas umbes 120 ravi- ja puhkeasutust (sh Jaltas 19 sanatooriumi ja 5 pansionaati), igal aastal viibis ravil või puhkusel 2 miljonit inimest. Abi antakse hingamiselundite (Alupkas ja Ševtšenkovos tuberkuloosi-sanatooriumid), südame- ja veresoonkonna ning närvisüsteemi krooniliste haiguste korral (Simejizis ravitakse soojal aastaajal ka neeruhaigeid). Toiduainetööstus (sh kala- ja lihatooted). Tšehhovo alevis on Anton Tšehhovi majamuuseum. Jalta lähedal on Nikita botaanikaaed.

Rahvastikust 68,3% venelased, 25,7% ukrainlased, 2,1% valgevenelased (2001).

Ajalugu

Jaltat on esimest korda mainitud 1145 (Džalita). Aastast 1475 oli ta Türgi alluvuses, 1783 ühendati Venemaaga, 1838 sai maakonnalinnaks. Nõukogude võim kehtestati novembris 1920. 1921–45 kuulus Jalta Krimmi ANSV-sse, 1945–54 Vene NFSV Krimmi oblastisse. Teise maailmasõja ajal oli linnas 8. XI 1941–16. IV 1944 Saksa okupatsioon. 4.–11. II 1945 peeti linna lähedal Livadija lossis Krimmi konverents.

EE 4, 1989; muudetud 2014