Järvakandi
 |  |
 |
| Järvakandi üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 1403 |
| Pindala | 4,83 km2 |
| Vallavanem | Mart Järvik |
| Maakond | Raplamaa |
Järvakandi, alev ja vald Rapla maakonna lõunapiiril; 2. järgu haldusüksus; valla staatuse sai 25. VIII 1993 (tekkis alevvald).
Järvakandit ümbritseb Kehtna vald.
Rahvastik
| Järvakandi elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 1989 | 1837 | 331 | 18 | 1194 | 65 | 312 | 17 |
| 2000 | 1851 | 308 | 17 | 1172 | 63 | 371 | 20 |
| 2010 | 1403 | 175 | 12 | 850 | 61 | 378 | 27 |
Pärast Eesti taasiseseisvumist on alevi rahvastik vananenud ja elanike arv vähenenud (1970. aastal oli seal 2127 elanikku).
Loodus
Ohvrikivi
Järvakandi asub tasasel alal Rapla–Järvakandi–Kergu maantee ääres, Raplast 29 kilomeetri kaugusel väikesel ja kompaktsel territooriumil (485 ha), mille suurimaks loodusvaraks on mets. Valla lääneosas asub suur metsamassiiv, mis Järvakandi valla haldusterritooriumi lõppedes piirneb rahvusvahelise tähtsusega rohevõrgustiku tugiala. Valla põhjaosast voolab läbi Nurtu jõgi. Lisaks lääneküljele piirab lai metsamassiiv valda lõunast ja loodest.
Kuigi geobotaaniliselt kuulub Järvakandi vald Vahe-Eesti rabade ja lodumetsade rajooni, on siinsed metsad laanemetsad. Järvakandi põhiliseks metsakultuuriks on kuusk. Kuusik võib üle minna männimetsaks, kuid esineb ka segapuistuid. Raiesmikel vohab metsvaarikas. Kunagi oli territooriumi valitsenud tammemetsad, mille jäänukiks on üksikud tammesalud ja ajalooliseks tõestuseks turbatootmisel Nõlvasoost välja kaevatud tammetüved.
Alevist idas on suur Nõlvassoo (15,2 km2, Nõlvassoo hoiuala).
Ettevõtlus ja transport
| Järvakandi töötajate jaotus tegevusalati | ||
| 1989 | 2000 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 96 | 26 |
| Töötlev tööstus | 624 | 288 |
| Klaasitööstus | – | 210 |
| Energia- ja veevarustus | – | 6 |
| Ehitus | 48 | 14 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 56 | 54 |
| Hotellid ja restoranid | 24 | 20 |
| Veondus, laondus ja side | 20 | 21 |
| Rahandus | 4 | 2 |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 16 | 17 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 8 | 34 |
| Haridus | 60 | 61 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 36 | 23 |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 40 | 14 |
| Töötajaid kokku | 1032 | 581 |
Järvakandi areng seondub klaasitööstuse ja puidu töötlemisega, seda on soodustanud eeskätt piirkonna metsarikkus. Eesti taasiseseisvumiseni kujundas kogu alevi eluolu sealne kombinaat Järvakandi Tehased, kus toodeti kvaliteetset aknaklaasi, tehnilist vitriini- ja mustrilist klaasi, klaasisolaatoreid ning ukse- ja aknaraame. Klaasitoormena kasutati Piusa klaasiliiva, Tamsalu lubjakivi ja sisseveetavat soodat.
Järvakandi ja kogu Raplamaa suurim ettevõte on klaastaarat tootev O-I Production Estonia AS (endise nimega AS Järvakandi Klaas, 2009. aasta käive 431 miljonit ja kasum 81 miljonit krooni, ettevõte omanikeks on maailma suurimaid klaastaaratootjaid USA kontsern Owens-Illinois). Klaasiliiv saadakse Võrumaal asuvast Tabina karjäärist, lubjakiviga varustab ettevõtet Nordkalk AS. Olulised on ka puidutöötlemisega tegelevad OÜ Järvakandi Puidutehas ja OÜ Schefer & Schefer ning veondusettevõtted AS Järvak ja OÜ V&V Veod.
Järvakandi klaasitehase tootmishooned
Haridus, kultuur ja tervishoid
Järvakandi kultuurihall
Alevis asuvad Järvakandi Gümnaasium (2002/03. õa 247, 2009/10. õa 148 õpilast; asutatud 1879 vabriku juures oleva 2-klassilise koolina), lasteaed, noortekeskus, postkontor, kirik, kultuurihall, klaasimuuseum, klaasistuudio ja raamatukogu, Järvakandi põhikool asub Purku külas. Järvakandit tuntakse vibu- (vibuklubi Ilves) ja mootorispordikeskusena (Järvakandi Lumeovaal).
Alevis on perearstikeskus, kus võtab vastu ka hambaarst ja apteek.
2005. aastast toimub Järvakandis iga-aastane muusikafestival Rabarock.
Järvakandi valla ajaleht Järvakandi Kaja ilmub kord kuus.
Ajalugu
Enne klaasikoja rajamist (1879) oli asula alal Isakõnnu küla renditalusid ja Vihanu kõrts. Koos tehaste suurenemisega (aastast 1922 puidu töötlemine) kasvas ka töölisasula, 1945 nimetati see aleviks. Nüüdne Järvakandi sai nime alevist 12 kilomeetrit põhjaloodes asunud Järvakandi mõisa (teateid aastast 1485; nüüd Valli külas) järgi, selle kohal oli 1460 olnud küla (Jerwencato).
 Järvakandi Pauluse kirik |  Järvakandi klaasimuuseum |  Järvakandi vallamaja |
Kirjandus
- K. Eelmaa. Järvakandi. Tallinn, 1982
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
