hüdrograafiateenistus
hüdrograafiateenistus (ingl hydrographic service, vn гидрографическая служба), riigi ametkond, mille tegevus hõlmab kolm valdkonda:
- olemasolevate veeteede ja navigatsioonisüsteemide (navigatsioon) hooldamine ning arendamine, sh tuletornide, tulepaakide, valgustatud ja valgustamata poide, toodrite jt navigatsioonimärkide paigaldamine ja ekspluatatsioon (paljudes riikides, näiteks Suurbritannias, USA-s, tegeleb sellega eraldi tuletorniteenistus);
- merekaartide, navigatsioonialaste teatmeteoste ja käsiraamatute (sh lootsiraamatute) väljaandmine ning meremõõdistus;
- operatiivne navigatsiooniinfo kogumine, süstematiseerimine ja levitamine (teated meremeestele, navigatsioonihoiatused jm).
Eestis asutati hüdrograafiateenistus – lootside, tuletornide ja meremärkide osakond Veeteede Talituse juures (juhataja 1920–39 William Dampf) – vabariigi algaastail. Tegutses 1940. aastani, kindlustades Eesti vetes ohutut laevaliiklust. Pärast seda kui NSV Liit Eesti okupeeris, Eesti hüdrograafiateenistus likvideeriti (31. XII 1940) ja tema ülesanded ja seadmed allutati NSV Liidu mereväele, seadmeid teenindavad spetsialistid (näiteks tuletornivahid) värvati Venemaalt (täitsid ka luurefunktsioone). 1992. aasta sügiseni tegeles ohutu laevaliikluse tagamisega Eesti vetes Hüdrograafiateenistuse Tallinna Rajoon (osakond Haapsalus). Novembris 1991 asutati Veeteede Ameti juurde Hüdrograafiatalitus (novembrist 1992 Tuletorni- ja Hüdrograafiatalitus), mis pidi Eestis oleva Vene Föderatsiooni Hüdrograafiatalituse (haldas sõjaväeosa 87280) vara üle võtma ning tagama edaspidi ohutu laevaliikluse Eesti vetes.
Aastal 2011 on Veeteede Ameti juures hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus ning mereohutuse teenistus, mis eelpool nimetatud valdkondade funktsioone täidavad.
Eesti on ühinenud 1994. aastal Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga (IALA) ja 1997. aastal Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga (IHO).
MerLe, 1996; muudetud 2011
