Hiiumaa laiud

Hiiumaa laiud, Hiiumaast kagus Väinameres Hiiumaa (Soonlepa ja Sarve poolsaare) ja Muhu vahel asuvad ahelikuna paiknevad väikesed saared; üle 20 laiu ja rahu, kogupindala ligi 3,5 km². Kaugeim neist asub Salinõmme sadamast 18 km kaugusel. Geoloogiliselt on enamik laide jääajal liustikuserva pikemal peatumisel tekkinud  Palivere servamoodustiste vööndi jätk ja nad koosnevad peamiselt moreenist, üksnes Langekare asub aluspõhjalisel kõvikul. Kõrgeim on Saarnaki laid (9 m). Saartel on üle 600 liigi kõrgemaid taimi; valdavad niit ja kadastik, kasvab ka metsa (peamiselt kask, haab ja mänd), huviväärsed on Hanikatsil kasvav laialeheline salumets ning Saarnakil põline pärnasalu. Hiiumaa laidudel pesitseb üle 100 linnuliigi (sh haruldane naaskelnokk, looduskaitse teine kaitsekategooria), läbirändel peatuvaid liike on loendatud ligi 187.

Asustuse kohta on teateid aastast 1564 (Saarnakil). Varem kasutati saari heina- ja karjamaana, Saarnakil ja Hanikatsil oli 16. sajandist 20. sajandi teise pooleni talusid. Mõlemal saarel on alles tuulikud, mis on muinsuskaitse all. Mööda saarteahelikku kulges talitee, reisijate tarvis tegutses Kõrgelaiul 1842–60 kõrts (mõnda aega ka Hanikatsil). Enamik laide kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitsealassesse.

Laiemas tähenduses loetakse Hiiumaa laidude sekka ka laidude ahelikust kirde suunas paiknevad Kaevatsi laid ja Heinlaid ning neid ümbritsevad rahud, sel juhul on laidusid ja rahusid 43 ning nende kogupindala 6,64 km².

Kadastik Saarnaki laiul