Erelt, Tiiu

Tiiu Erelt (1962. aastani Tiiu Kask; 20. IV 1942 Tallinn), keeleteadlane, Mati Erelti abikaasa. Lõpetas 1965 eesti filoloogina Tartu Riikliku Ülikooli. Töötanud 1965. aastast Eesti Keele Instituudis, pidanud loenguid Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Avaldanud raamatuid ja artikleid eesti keele sõnavara, sõnamoodustuse, keelekorralduse, terminoloogia ning nimekirjutuse kohta, olnud tegev ehituse, keemia, patendinduse, pedagoogika, õiguse, tehnika, raamatukogunduse ja mitme teise ala oskuskeele kujundamisel, oskussõnastike autoreid, õigekeelsussõnaraamatute koostajaid ja toimetajaid (1976, 1991, 2006), „Vene-eesti sõnaraamatu” (1984–94) toimetajaid. Olnud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni liige (1972–78 teadussekretär) ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige (1995–2000 toimkonna vanem).

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (1999), Eesti Vabariigi teaduspreemia (2000), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001).

Töid

• Vene-eesti kutse- ja ametinimetuste sõnastik (1979, koos A. Argali ja K. Toropiga)
• Eesti oskuskeel (1982)
• Väike uudissõnastik (1983, ²1989)
• Uudis- ja unarsõnu (1985, koos R. Kulli ja H. Meristega)
• Eesti-soome keeleteaduse sõnastik (1992, ²1995)
• Nimekirjutusraamat (1993, autoreid)
• Eesti ortograafia (1995, ⁴2005)
• Eesti keele käsiraamat (1997, ³2007, koos M. Erelti ja K. Rossiga)
• Eesti keelekorraldus (2002)
• Eesti-inglise keeleteaduse sõnastik (2003, koos M. Erelti ja E. Veldiga)
• Eesti oskuskeelekorralduse seisund (2003, koos A. Tavastiga)
• Terminiõpetus (2007)
• Keelenõuanne soovitab 1–4 (1996–2008, autoreid)