Eesti mereveetaimkond

Mereheidisega Aa rand. Esiplaanil vasakul rohevetikate mass

Eesti taimkatte kasvukohatüpoloogia järgi on üks kõrgemaid klassifikatsiooniüksusi mereveetaimkond. Riimveelises Läänemeres sõltub taimede areng eelkõige veekihi paksusest ja sellest tulenevatest valgusoludest, põhja iseloomust ning kasvukoha avatusest tuultele ja lainetusele, vähemal määral ka vee soolsusest. Mereveetaimkond jaguneb hüdro- ja sublitoraali ning pelagiaali taimkonnaks. Põhjataimkatte leviku alumine piir on mere avaosas 20–25 m, Lääne-Eesti rannikuvees 18–20 m, lahtedes 5–10 m. Läänemere taimkonna käsitlemisel ja uurimisel on aluseks on võetud Helsingi komisjoni (HELCOM) 1998. aastal avaldatud seisukohad.

Loe täiendavalt artikleid Läänemere taimestik ja Eesti taimkonnad.