Tagasi ETBL-i avalehele

Edise mõis

Edise mõisa härrastemaja

Edise mõisa ait-kuivati

Edise mõisa ait-kuivati otsafassaadi ramp

Edise mõis (sks Etz, aastast 1862 Schloss Etz), rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas, tänapäeval Ida-Virumaal Jõhvi vallas Edise külas. Kõrvalmõis Konju (Raustfer).

1477. aastal kuulus Edise Bernd Tuvele, oli toona juba kolmandat põlve selle perekonna käes ja püsis nende nimel 17. sajandi lõpuni. 1698 ostis mõisa Georg Johann von Maydell, mõnda aega oli mõis kindral Georg Johann von Maydelli käes, kes Põhjasõjas 17. IX 1700 peetud Pühajõe lahingus lõi Edise mõisa lähedal Boriss Šeremetevi juhitud Vene ratsaväge. 1756 omandas mõisa Ulrich Johann von Brümmer, 1769 riiginõunik Carl Friedrich von Schwebs ja 1778 Karl Gustav von Tolli. Vahepeal korduvalt panditud mõisa omandas 1839 staabikapten Otto vabahärra von Rosen, kelle pärijad valdasid seda võõrandamiseni. 1920. aastatel anti mõis koos ümberkaudse maaga teenete eest Vabadussõjas kindral Aleksander Tõnissonile, kes kujundas eeskujulik talund. Muuseas taastati mõisa park ja ennistati häärberi hilisklassitsistlik interjöör ning eksterjöör. Samuti loodi puukool, kust võrsunud ilupuud kaunistavad praegugi haljasalasid ja parke mitmel pool Eestis.

Mõisaansambel

Mõisamaja valmis 1777. aastal, kui mõisnikuks oli Karl Friedrich von Schwebs, kuid hiljem on seda põhjalikult historitsistlikus laadis ümber ehitatud. Peahoone on ühekordne suurem murdkelpkatusega kiviehitis, millel parempoolsel tiival soklikorrus. Esi- ja tagafassaadi seinapindu ilmestavad kaaraknad ja liseenid, hoone nurkades nurgaliseenid. Hoone esiküljel keskteljel on kolme kaaraknaga suurem väljaehitus. Hoone siseruumid on täielikult ümberehitatud ja kõik ajastupärased sisearhitektuuri elemendid hävinud.

Kõrvalhooneid alles mitmeid. Peahoone vastas, teisel pool auring, asub esinduslik kaaristuga ait-kuivati (ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi lõpus). Selle esifassaadis on varjualune, mille ees võimas kaaristu mitme neljatahulise sambaga. Neile toetuvad võrdlemisi kõrged kaarsillused, milledes lukukivid. Hoone parempoolsele otsafassaadile on rajatud erakordselt võimas lõhutud maakivist laotud ramp, mis viib ehituse ühel otsal asuva lakakorruseni. Ait-kuivati ehitati aastail 1980–81 ümber Valge Hobu trahteriks. Ülejäänud kõrvalhooned (hobusetall, majandushooned, mõisatööliste maja) paiknevad hajusalt peahoone läheduses mõisapargis, on ümber ehitatud ning nende vahele on püstitatud uusehitisi. Kunagine suurejooneline park ise on mitmesuguste aedadega ja taradega tükeldatud mitmeteks tööstusalaks. Laudakompleksi taga asub madal vare, mis tähistab Edise vasallilinnuse asukohta.

Välislingid

Loodud 2014