Bock, Lydia

Lydia (Aliide) Bock (aastani 1926 Malmsten; 9. IV 1904 Narva – 17. I 1980 Jõhvi), näitleja. Franz ja Hugo Malmsteni õde, Rein Malmsteni tädi, Mait Malmsteni vanatädi. Oli abielus tšellist  Voldemar Bockiga. Isa lukksepp.

Õppis Narva tütarlasteseminaris ja eraviisil laulmist. Alustas lavategevust 1924 Narva Võitleja seltsis, töötas 1936–47 Narva Teatris (aastast 1944 Paides), 1944–45 ka kunstilise juhina.

Lavastusi

Osi

  • Liisa (Järviluoma Põhjalased, 1924)
  • Anu (Kitzbergi Kauka jumal, 1925 Narva Teatris)
  • Paula (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1936)
  • Telefoni-Sandra (Wuolijoki Niskamäe naised, 1937)
  • Juula (Tammsaare ja Särevi Põrgupõhja uus Vanapagan, 1940)
  • Mari (Raudsepa Vedelvorst, 1942)
  • Maija (Pakkala Parvepoisid, 1943)
  • Jakopi abikaasa (Meinecke Kas mehed võivad olla truud?, 1943)
  • Madli (Tammsaare ja Särevi Kõrboja peremees, 1945)
  • Maia (Vilde Side, 1946)

Kirjandus

  • Ü. A. Võsar. Põlvest põlve näitlejaid andnud perekond. – Üks teater kahes linnas / M.-A. Jõesaar, H. Last. Paide, 2006

Lydia Bock. Lothari „Kuningas Arlekiin”. (Narva Teater, 1925)

Jakopi abikaasa – Lydia Bock, Jakop – Kustas Viljur, Hertel – August Lääne. Meinecke „Kas mehed võivad olla truud? ”. (Narva Teater, 1943)

Tolari – Heino Mandri, Maija – Lydia Bock. Pakkala „Parvepoisid“. (Narva Teater, 1943)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017