Assüüria
Assüüria, vanaaja riik Mesopotaamias, Tigrise keskjooksu ja idapoolsete lisajõgede alal, keskusteks (ühtlasi järgemööda pealinnadeks) Assur, Kalah, Dur-Šarrukin ja Niineve.
III aastatuhande lõpuks eKr olid Assüüria arvatavad algasukad subarealased akadlaste mõjul semiidistunud, valitsevaks sai akadi keel. Assüüria riik võrsus ala vanimast keskusest – Assuri linnriigist.
II aastatuhande alguses eKr, nn Vana-Assüüria ajajärgul, oli Assur Väike-Aasia ja Lõuna-Mesopotaamia kaubavahetuse sõlmpunkt, tal oli Väike-Aasias kolooniaid. Assüüria ala ühendas esimesena amoriidi päritolu Šamši-Adad I [1748–1716 eKr], kes alistas muuhulgas Mari ja võitles edukalt Hammurapiga. Ta rajas riigi, mis ulatus Iraani mägedest Süüriani. Pärast tema surma riik lagunes, Assüüria langes Babülooniast sõltuvusse ja allus 16.–15. sajandil eKr Mitanni ülemvõimule.
14. sajandil eKr sai Assur taas iseseisvaks (Kesk-Assüüria riik). Assuruballit I [1365–1330 eKr] võttis endale esimesena Assüüria kuninga tiitli. 13. sajandil eKr hävitas Assüüria Mitanni ja tõusis esmakordselt suurriigiks, mis hõlmas kogu Põhja-Mesopotaamia. Kõrgpunkt oli Tiglatpilesar I ajal, kes tungis Musta ja Vahemereni. Seejärel surusid aramealased Assüüria 11. sajandil eKr Tigrise kaldaile tagasi.
Uus-Assüüria suurriigile, vanaaja esimesele maailmariigile, panid 9. sajandil eKr aluse Assurnasirpal II ja Salmanassar III, kes hakkasid jälle tegema sõjaretki Põhja-Mesopotaamiasse ja Süüriasse. Assuri asemel sai pealinnaks Kalhu, seejärel Dur-Šarrukin ja hiljem Niineve. 8. sajandi II poolel ja 7. sajandi I poolel eKr, Tiglatpilesar III, Salmanassar V, Sargon II, Sanheribi ja Assarhaddoni ajal, sõditi Urartu ja teiste naaberriikidega, allutati Assüüria võimule kogu Mesopotaamia, osa Väike-Aasiat, Süüria, Palestiina ja lühikeseks ajaks Egiptus (riik ulatus Pärsia lahest Vahemereni ja Armeenia mägismaalt Egiptuseni). Assüüria majandus tugines arenenud põllundusele, aiandusele ja kaubandusele, tähtsaks tuluallikaks olid vallutussõjad ja sõdades saadud orjad. Alistatud rahvaid asustati hulgaliselt muudesse riigi osadesse, sealt omakorda toodi inimesi tühjaks jäänud aladele. Assüüria sõjavägi oli relvastuselt ja organisatsioonilt oma aja parim; arenes piiramistehnika, loodi suurejooneline teedevõrk. Pärast Assurbanipali surma (u 627 eKr) hakkas suurriik kiiresti lagunema. Liitunud Babüloonia ja Meedia vallutasid 612 eKr Niineve ja hävitasid Assüüria riigi 605 eKr.
Vaata ka seotud artikleid
Välislink
- Eesti Assürioloogia Seltsi koduleht (sisaldab (lühidalt kommenteeritud) tõlkeid muistse Lähis-Ida tekstidest)
EE 1, 1985
