alternatiivne maaviljelus, nüüdisaegne keskkonna­sõbralik maaviljelussüsteem, mille tootmisintensiivsus on väike, kuid saadustes ei ole toksilisi aineid. Alternatiivse maaviljeluse põhimõtted on järgmised:

1) säilitada ja paran­dada muldade viljakust võimalikult suletud aineringe tingimustes, kasutades selleks üksnes maaviljeluse bioloogilisi komponente (külvikorrad, orgaanilised väetised ja looduslikud mineraalained, näiteks basalt, toorfosfaadid, toomasjahu; bioloogiline taimekaitse),

2) toota kvaliteetseid toiduaineid ja sööta, milles ei ole toksilisi aineid, kuid milles on palju bioloogilisi aktiivaineid (vitamiine jm),

3) vähendada miinimumini maaviljeluse kahjulik mõju keskkonnale,

4) tagada põllumajandustöötajatele ja kogu elanikkonnale ohutum elu- ja töökeskkond.

Alternatiivse maaviljeluse peamised allsüsteemid on orgaaniline, bioloogiline, orgaanilis-bioloogiline ja biodünaamiline maaviljelus.

• Orgaanilise maa­viljeluse ehk Howardi-Belfouri süsteem peab kõige tähtsamaks kõikvõimalike orgaaniliste ainete oskus­likku kompostimist ja kasutamist.
• Bioloogiline maaviljelus ehk Lemaire'i-Boucheri süsteem põhi­neb merevetikate või nendest valmistatud preparaa­tide lisamisel kompostidele. Künni asemel rakendatakse pinnakihilist, kihtlõikuritega mullaharimist, mis väl­dib mulla pööramist.
• Orgaanilis-bioloogilise maaviljeluse oluline iseärasus on pinnakompostide ehk multši kasutamine ja künni asendamine pinnakihilise harimisega.
• Biodünaamiline maaviljelus põhineb Rudolf Steineri antroposoofilisel maailmavaatel. Niisugune viljelus on nimetatuist kõige looduslähedasem, sellele on iseloomulik biodünaamiliste preparaatide kasutamine: mulla ja kultuuride pritsimiseks sarvesõnnik ja sarvekivi ning sõnniku kompostimise soodustamiseks kuus taimset preparaati, nr 502–507. Kultuuride külvi, hooldamise ja saagikoristuse aegade valikul lähtutakse taeva­kehade liikumisel põhinevast konstellatsioonikalendrist (Maria ja Matthias Thun).

Loe täiendavalt artiklit mahepõllumajandus.

EME 1, 2008 (H. Vipper)