Ain Aitsam (8. V 1931 Pärnu), geofüüsik, Mihkel Aitsami vend, tehnikakandidaat (1959, Leningradi Polütehniline Instituut), füüsika-matemaatikadoktor (1968, Moskva, NSV Liidu Teaduste Akadeemia Širšovi-nimeline Okeanoloogiainstituut, kinnitatud 1969). Õpetajate poeg. Lõpetas 1954 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) hüdrotehnikainsenerina, töötas 1957–74 sealsamas (TPI hüdrotehnika ja geodeesia kateedri assistendi, vanemõpetaja ja dotsendina, aastast 1970 professorina). Oli 1972–76 ja 1987–90 Eesti NSV TA termofüüsika ja elektrofüüsika instituudi merefüüsikasektori juhataja, 1976–84 ja 1987–89 ühtlasi Läänemere osakonna juhataja, 1984 teadusala asedirektor, 1990–93 Eesti TA Ökoloogia ja Mereuuringute Instituudi peateadur, aastast 1993 konsultantprofessor. Eesti Mereinstituudi asutajaid. Täiendanud end 1968 USA-s Duke'i (Durham) ja Georgtowni ülikoolis. Olnud 1981 ja 1982 Kieli ülikooli mereinstituudi külalisteadur, 1983 ja 1989 Hamburgi ülikooli külalisprofessor ja -teadur ning 1983–84 Tartu Riikliku Ülikooli külalisprofessor. Algatanud Läänemere uuringud tänapäeva tasemel, olnud selleks vajalike teaduslaevade (Aju-Dag ja Arnold Veimer, viimane nimetati 1991 Livoniaks) nõutajaid ja vajaliku uurimisaparatuuriga varustamise korraldajaid. 1984 süüdistati teda ametialastes kuritegudes, kuid kohus mõistis ta õigeks. Rajas 1991 mereuuringuteks eraaktsiaseltsi Rakendusteadus ja Tehnika, aastast 1993 töötanud samas äri alal.

Uurimusi hüdraulika, hüdroloogia, okeanoloogia (eriti Läänemeres toimuvate füüsikaliste protsesside valdkonnas) ja mere saastumise kontrolli alalt. Tema uurimistöö tulemusena tõestati esimesena merede sünoptiline muutlikkus (seni arvati sünoptiline muutlikkus olevat omane vaid ookeanidele), loodi sellealane teooriabaas ja hakati merede muutlikkuse skaalat, sh sünoptilist muutlikkust, arvestama merekeskkonnakaitses. Avaldanud vene ja inglise keeles üle 150 teadustrükise.

Kuulus 1990. aastate alguseni mitmesse välismaa ja rahvusvahelisse teadusorganisatsiooni.

Nõukogude Eesti preemia 1967.

Töid

•  Hydrodynamics as limiting factor on the Baltic Sea ecosystems. – Ecohydrodynamics (1970, Amsterdam)
• On the scale of variability and the structure of waters of the Baltic Sea. – Ocean Management (1981, Amsterdam)
• Исследования изменчивости оптических свойств Балтийского моря. Issledovanija izmentšivosti optitšeskih svoistv Baltiiskogo morja. Toimetajad A. Aitsam ja H. Arts. Tallinn (1983)
• Variability of seas and pollution control. (1988, Hamburg)

Kirjandus

• TPI 1936–1986
• Ühe instituudi lugu: Loodusvarade Instituudist Eesti Energia Instituudini 1937–1997.  Koostaja P. Tamkivi

MerLe, 1996; EE 14, 2000; ETeadBL, 2000; muudetud 2011