Aavik, Juhan

Juhan Aavik (29. I 1884 Holstre vald – 26. XI 1982 Stockholm), dirigent, helilooja ja muusikategelane. Eesti Näitlejate Liidu liige (1934). Isa Andres Aavik, pojad Karl Aavik ja Juhan Aavik juunior (tšellist, arreteeriti 1941, saatus teadmata).

Lõpetas 1907 trompeti- (Wassili Wurmi klass) ja 1911 kompositsioonierialal (juhendajad Anatoli Ljadov, Nikolai Solovjov, Jāzeps Vītols ja Aleksandr Glazunov) Peterburi konservatooriumi. Töötas 1911–15 Vanemuise muusikajuhina, juhatas 1911–15 muusikaosakonna segakoori ja 1911–23 sümfooniakontserte, oli 1919–25 Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor, 1925–33 Estonia muusikajuht (kõrvuti Raimund Kulliga, juhatas ühtlasi sümfooniakontserte ja Estonia muusikaosakonna segakoori) ning 1933–40 ja 1941–44 Tallinna Konservatooriumi direktor (aastast 1928 professor). IX–XI laulupeo üldjuhte.

Oli Eesti Helikunsti Seltsi asutajaid Tartus (1919) ja Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asutajaid Tallinnas (1924), Eesti Lauljate Liidu esimees (aastase vaheajaga 1929–40). Põgenes 1944 Rootsi, kus hoidis ülal väliseesti muusikaelu, moodustas Juhan Aaviku Segakoori ja juhatas laulupidusid.

Kirjutanud ooperi „Sügisunelm” (1935, lavastamata), orkestri- ja kammerteoseid ning koorilaule (sh „Hoia, Jumal, Eestit!”), avaldanud muusikauurimusi.

Kotkaristi 3. järk (1934), Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärk (1934).

Muusikajuht

Raederi ja Conradi Robert ja Bertram (1911)
L’Arronge’i ja Biali Mu Leopold (1914)
Lehári Mustlasarmastus (1924, kõik Vanemuises)
Rossini Sevilla habemeajaja (1926)
O. Strausi Teresina (1926)
Lehári Paganini (1926)
Verdi Trubaduur (1927)
Kálmáni Tsirkusprintsess (1927)
Merikanto Elina surm (1927)
Verdi Maskiball (1928)
Massenet’ Manon (1928)
Mozarti Don Juan (1929)
Dargomõžski Näkineid (1929)
Lemba Kalmuneid (1929)
Verdi Othello (1929)
Wagneri Tannhäuser (1930)
Lehári Tsareevitš (1930)
Kálmáni Montmartre’i kannike (1930)
Gounod’ Faust (1931)
Bizet’ Carmen (1932)
Rimski-Korsakovi Tsaari mõrsja (1932)
Kálmáni Kuradiratsur (1932)
Verdi Traviata (1933)

Teoseid

Muusikalised kirjad I (1920)
Muusika radadelt: mälestusi ja mõlgutusi eluteelt. I (Toronto,1959)
Eesti muusika ajalugu (I–II, 1965, III–IV, 1969, Stockholm)

Helikandjaid

The Baltic Discography, lk 41, 45. Juhan Aaviku koor, Rootsi 1949

Kirjandus

Juhan Aavik. Helitööde nimestik. Toimetanud ja eessõna K. Käärik. Stockholm, 1968
Juhan Aavik. Eluloolisi ja loomingulisi andmeid. Stockholm, 199-?
T. Lemba. Esietendus „Maskiball”. – Päevaleht, 27. oktoober 1928
E. Visnapuu. Prof. Juhan Aavik 50-aastane. – Muusikaleht 1934, 1
R. Kull. Mõningaid mälestusi Juhan Aavikust. – Muusikaleht 1934, 1
A. Vedro. Prof. Juhan Aaviku juubeliks. – Muusikaleht 1934, 1
Vestlus prof. Juhan Aavikuga. Alati käed tööd liiga täis! – Muusikaleht 1936, 11
Juhan Aavik lõi muusika „Varjude võitlusele”. Intervjueerinud A. V. – Uus Eesti, 5. jaanuar 1938
-st-. Prof. Juhan Aavik 60-aastane. – Eesti Sõna, 29. jaanuar 1944
Intervjuu Juhan Aavikuga. – Mana 1964, 1
P. Kuusk. Juhan Aavik. – „Estonia” lauluteatri rajajaid. Tallinn, 1981
J. Jürisson. „Muusika suur mure”. – Teater. Muusika. Kino 1984, 1
H. Kiisk. Juhan Aavik 95-aastane. – Eesti muusikast ja muusikutest / H. Kiisk. Tallinn, 1997
J. Jürisson. Juhan Aaviku viimased aastad kodumaal. – Muusikaleht 1999, 1
A.-M. Hallik. Muusikaleht 75-aastane! – Muusikaleht 1999, 3
J. Hain. Kalevipoeg kunstikütkeis. – Eesti Ekspress, 26. aprill 2001
T. Tosso. Juhan Aavik 120. – Muusika 2004, 4
E. Pilliroog. Ühe perekonna saatusest. – Muusika 2005, 1
Variatsioone eesti muusikale. Tallinn, 2009. (Aegkiri ; 3)
T. Tosso. Inimene, kes suutis aastaid olla eesti muusika ülalhoidja. – Muusika 2009, 8/9

Arhiivimaterjale

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M22

Juhan Aavik Tartus ca 1900.

Estonia muusikaosakonna koor, ees Benno Hansen, Artur Kapp, Juhan Aavik, 1933.

Juhan Aavik Tallinna Konservatooriumi direktorina ca 1935.

Juhan Aavik laulupeo üldjuhina 1938.

ETBL, 2000 (P. Kuusk); täiendatud 2017

Galerii