Õun, Mats
Mats Õun (29. IX 1964 Viljandi), fotograaf ja lavastuskunstnik. Eesti Teatriliidu ja Lavastuskunstnike Liidu (1993–99) ning Kunstnike Liidu liige (1995). Aate-Heli Õuna poeg.
Lõpetas 1982 Tallinna 7. Keskkooli ja 1992 teatridekoratsiooni erialal Tallinna Kunstiülikooli, õppis samas 1984–87 keraamikat.
Olnud 1991–92 Rakvere Teatri peakunstnik, hiljem tegutsenud pressifotograafi, raadiotoimetaja-saatejuhi, graafilise disaineri ja keraamikuna, loonud teatritele lavakujundusi. Õpetanud 1999–2001 Tartu Kunstikoolis erialakompositsiooni ning 2000–01 Euroülikooli Tartu osakonnas joonistamist ja maalimist, olnud 2000–05 Tartu Kõrgema Kunstikooli arvutigraafika ja -kirja lektor. Kujundanud filmi „Noorelt õpitud” (1992, Tallinnfilm). Pildistanud aastast 2005 Eesti teatrite lavastusi, esinenud foto-, keraamika- ja graafikanäitustega (ka välismaal). Avaldanud ajakirjanduses kultuuriartikleid.
Lavakujundusi
- Huovineni ja Süvalepa Värviliste mõtete suvi (1989 Rakvere Teatris)
- Guerdoni Paabeli ooper (1991)
- Kõivu Kokkusaamine (1991) ja Tagasitulek isa juurde (1993, mõlemad Draamateatris)
- Christie Hiirelõks (1993 Noorsooteatris)
- Suumani Liivad (1997 Rakvere Teatris)
- Kivastiku Peeter ja Tõnu (1997 Von Krahli Teatris)
- Zola ja Pedajase Daamide õnn (1997 Vanemuises)
- Hofmanni Bluff ehk Olla või mitte olla (1998 Vanemuises)
- Aleksejevi Leegionärid (2013 Rakvere Teatris)
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T611
Kirjandus
- R. Kübarsepp. Pliiatsi ja pintsliga. – Sirp, 22. september 2000
- A. Mõistlik. Kunstimajas ripub tuhat ajalehte. – SL Õhtuleht, 17. veebruar 2001
- H. Kaldma. Kunstisaal heliseb muusikast. – Sakala, 9. juuli 2008
- Mats Õun: üks esimesi aktimodelle oli ekskaasa. Intervjueerinud J. Kulli. – Õhtuleht, 2. veebruar 2011
- M. Õun. Kunst on tõsine asi. Intervjueerinud M. Adorf. – Positiiv 2012, 10
- A. Metsis. Mees, kes elab pildi sees. – Eesti Naine 2013, 11
- М. Ыун. Ретро-ню в Нарвской галерее. Интервюировала Е. Зеленская. – Infoпресс, 11 февраля 2011
Välislinke
ETBL, 2016 (T. Truuvert)