Võrtsjärve kalamajand (aastatel 1977–87 Võrtsjärve Näidiskalamajand), Võrtsjärve kalavaru haldamiseks 1965–93 tegutsenud riiklik majand. Püüti peamiselt vääriskala – angerjat, koha, haugi ja latikat. 1956. aastast 1980. aastateni toodi järve korrapäraselt angerjamaime Lääne-Euroopast, kalastiku hea koosseisu saavutamiseks järgiti Võrtsjärve limnoloogiajaama teadlaste soovitusi. Majand likvdeeriti põllumajandusreformi käigus, pärast majandi likvideerimist korraldas Võrtsjärvega seotud majandustegevust munitsipaalettevõte Võrtsjärv. 1993. aastast tegelevad tööndusliku kalapüügiga vaid erakalurid, kes 1995 ühinesid Võrtsjärve Kutseliste Kalurite Ühingusse. 1997 moodustasid kutselised kalurid oma majandusorganisatsiooni – tulundusühistu Valma Kalur. Täna püüavad järvel peamiselt füüsilisest isikust ettevõtjad. Enne Teist maailmasõda oli Võrtsjärve aastane kalasaak keskmiselt 400 tonni.

MerLe, 1996; muudetud 2013