väliseestlaste eesti keel
| Väliseestlaste kõnes käibivaid sõnavaralisi iseärasusi | |
| Rootsis | |
| ambulan(t)s | ’kiirabiauto’ |
| bantama | ’kaalus maha võtma’ |
| dekaal | ’kleebik; kleeppilt, kleeps’ |
| eksamit võtma | ’gümnaasiumi või ülikooli lõpetama’ |
| end haigeks kirjutama | ’haiguslehele jääma’ |
| kaasas olema | ’osa võtma, kaasa lööma; (mingi ühenduse) liikmeks olema’ |
| kaks ja kaks | ’kahekaupa’ |
| klaarima | ’hakkama saama’ |
| konsekven(t)sid võtma | ’oma tegude eest vastutama, vastavalt käituma’ |
| lindistaja | ’magnetofon’ |
| lokaal | ’ruumid’ |
| oido(o) | ’oi, oh, ah’ (väljendab üllatumist) |
| peale panema | ’(televiisorit vms) sisse lülitama; (teevett vms) üles panema’ |
| postinummer | ’sihtnumber, postiindeks’ |
| rahvamõrv | ’genotsiid’ |
| rektor | ’koolidirektor’ |
| rulltort | ’rullbiskviit’ |
| rulltrepp | ’eskalaator’ |
| startima | ’alustama’ |
| sten(t)siil | ’paljundus’ |
| tipsima | ’märku andma, vihjama’ |
| võtma makstud | ’tasu küsima või nõudma’ |
| üle hüppama | ’vahele jätma’ |
| üle magama | ’(kellegi juures) ööbima, ööd olema’ |
| Ingliskeelsetes maades | |
| apartmentmaja | ’üürimaja’ |
| aplausi andma | ’aplodeerima’ |
| damp | ’prügimägi’ |
| kantiin | ’tehase vms kinnine söökla’ |
| krediiti võtma | ’tunnustust väärima’ |
| liin | ’sõidurida’ |
| nuppu pressima | ’nupule vajutama’ |
| peale keerama | ’(televiisorit vms) sisse lülitama’ |
| peivment | ’sillutis’ |
| trakk | ’veoauto’ |
| välja põlema | ’läbi põlema’ |
| välja töötama | ’õnnestuma, korda minema, välja tulema’ |
Välismaal elavatele eestlastele on üldjuhul iseloomulik kakskeelsus: peale eesti keele on nad omandanud uue elukohamaa riigikeele või põhikeele. Esineb ka mitmekeelsust, nimelt juhul, kui väliseestlane on abiellunud isikuga, kes ei kuulu elukohamaa põhirahvusesse, ning on peale elukohamaa keele õppinud ära abikaasa emakeele (näiteks Rootsi või Kanada eestlane soome keele). Enamasti on elukohamaa keel väliseestlase igapäevane suhtluskeel. Eesti keel on kasutusel kõnekeelena peamiselt kodus, eestlaste seltsielus ja kiriklikus elus. Väga vähestel väliseestlastel on oma töös võimalik kasutada eesti keelt. Paljudele noorematele väliseestlastele on elukohamaa keel saanud koduseks kõnekeeleks ja eesti keelt kasutavad nad sageli vaid endast vanemate eestlastega suheldes.
Et väliseesti koolid ei suuda hõlmata kaugeltki kõiki väliseesti noori, õpivad vähesed väljaspool Eestit kasvanud noored kasutama eesti normkeelt. Olukorrast johtuvalt on paljude väliseestlaste eesti keele kasutus aja jooksul muutunud või jäänud sõnavaraliselt ja stiililiselt piiratuks (kõnekas on oma keele nimetamine „köögi eesti keeleks”) ning grammatiliselt vigaseks: tehakse rektsioonivigu (oli mähitud ühes valges linas ’ühte valgesse linasse’), eksitakse mõne sõna muutevormi moodustamisel (ernetest ’hernestest’, oskanud ’osanud’). Eriti kehtib see väljaspool Eestit sündinute eesti keele kohta.
Väliseestlaste eesti keele aluseks on põgenike põlvkonna Eestist võõrsile viidud keelekuju, s.o 1940. aastate alguse keel. Sellele pärandile on aja jooksul lisandunud mõndagi uut. See uus kätkeb nii väljaspool Eestit elamise jooksul omaks võetud võõrmõjusid, näiteks laensõnu, tõlke- ja tähenduslaene ning võõrapärast lausestust (Rootsis näiteks see on tore et olla skaut ’on tore olla skaut’, õpetaja füüsikas ’füüsika õpetaja’), kui ka väliseestlaste eesti keele siseseid arengujooni, mille kujunemisel ei saa viidata ühelegi otsesele võõrale eeskujule, näiteks lihtsustamistendents sihitise käänete kasutamisel: selle töö alustas NN, pane ukse kinni!, lapsed unustasid eesti keelt ära.
Iseloomulik joon on ka mõningate eesti normkeelest hälbivate kõnekeelsuste, murdepärasuste ja vananenud keelendite säilimine (eila ’eile’, porknad ’porgandid’, tuli kodu ’tuli koju’, majasi ’majasid, maju’, jäivad ’nad jäid’, teem ’teema’). Väliseestlaste eesti keelt võib käsitleda ka eesti keele geograafiliste variantidena. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud laialdasem suhtlemine Eestiga on mõjunud väliseestlaste eesti keele arengule soodsalt, muutes seda mõneti eesti keele suunalisemaks. Pärast Eesti taasiseseisvumist välismaale elama asunud eestlaste eesti keeles võib täheldada samalaadset keelelist arengut nagu varasemate väliseestlaste puhul.
Kirjandus
- A. Roos. Morfologiska tendenser vid språklig interferens med estniska som bas. – Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica et Altaica Upsaliensia, 12. Uppsala, 1980
- R. Raag. Lexical Characteristics in Swedish Estonian. – Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica et Altaica Upsaliensia, 13. Uppsala, 1982
- R. Raag. Estniskan i Sverige. Uppsala, 1983
- L. Lindström (toimetaja). Väliseestlaste keelest. Tartu, 1998
Vaata ka seotud artiklit
EE 12, 2003
