Vunk, Endel

Endel Vunk (29. IX 1927 Kallaste – 15. II 2002 Tartu), laulja (tenor).

Lõpetas 1965 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Tiit Kuusiku klass). Laulis 1958–60 Vanemuise kooris ja 1960–65 Eesti NSV Riiklikus Meeskooris, oli 1965–78 Vanemuise solist.

Osi

• Fenton (Nicolai Windsori lõbusad naised, 1965)
• Kukk (Polski Tare-tareke, 1965)
• Mando (Hadžijevi Kuuba, mu arm!, 1966)
• Zinovi (Šostakovitši Katerina Izmailova, 1966)
• Välisülem (Ojakääru Kuningal on külm, 1967)
• Spoletta (Puccini Tosca, 1969)
• Remendado (Bizet’ Carmen, 1969)
• Souza (Bushi Guajaana Johnny, 1969)
• Belfiore ja Ramiro (Mozarti Armastuse aed, 1970)
• Jutustaja (Orffi Kuu, 1972)
• Jaquino (Beethoveni Fidelio, 1974)
• Flinck (Kapi Rembrandt, 1975)
• Adam (Zelleri Linnukaupleja, 1975)
• Paolino (Cimarosa Salajane abielu, 1976)
• Almerik (Tšaikovski Jolanthe, 1978)

Rudolf Jõks Tartu Muusikakoolis oma õpilastega: Endel Vunk, Vello Merimaa, Rudolf Jõks.

Isand Page – Aavo Hinno, Fenton – Endel Vunk. Nicolai „Windsori lõbusad naised”. (Vanemuine, 1965)

Kukk – Endel Vunk. Polski „Tare-tareke“. (Vanemuine, 1965)

Jaquino – Endel Vunk. Beethoven „Fidelio”. (Vanemuine, 1974)