vee magestamine
vee magestamine (ingl water desalination, vn опреснение воды ), vee soolsuse vähendamine. Loodusvee soolsust põhjustavad mitmesugused katioonid (Ca2 + -, Mg2 + -, Na+- ja К+ -ioon) ning anioonid (SO42- -, Cl-- ja HCO3 - -ioon). Nende summaarset kontsentratsiooni vees iseloomustab kuiv jääk. Joogivee kuivjääk ei tohi ületada 1–1,5 g/l. Jõgede, järvede ja veehoidlate vee ning põhjavee kuivjääk ei ületa harilikult 0,5–1,0 g/l. Maakera piirkondades, kus ei ole piisavalt magedat vett, kasutatakse olmeveena magestatud merevett. Ka tootmisvett on vahel vaja magestada. Vee magestamise peamised meetodid on destillatsioon, ioonivahetus ja pöördosmoos ehk hüperfiltratsioon. Destillatsioon seisneb vee aurustamises ja sellele järgnevas auru kondenseerimises. Tekkivat kondensaati saab kasutada veevarustuse tarbeks. Ioonivahetuse puhul juhitakse vesi läbi järjestikku asetatud kationiit- ja anioniitfiltrite, milles peetakse kinni vastavalt katioonid ja anioonid. Pöördosmoosi seadmete põhilülid on poolläbilaskvad kiled (membraanid), mis lasevad kõrge (osmootset rõhku ületava) rõhu korral läbi veemolekule ning peavad kinni sooli. Vett magestatakse ka elektrodialüüsi (vesi läbib elektriliselt selektiivsete poolläbilaskvate membraanidega täidetud elektrodialüüsi vanne) ja soolade väljakülmutamist rakendades (vee külmutamisel jäätub mage vesi enne soolvett ja sulatamisel sulab enne soolvett). Sooja kliimaga piirkondades kasutatakse heliomagestamist – destillatsiooni, mille puhul vesi aurustub vahetult päikeseenergia toimel.
Nende meetodite puudus on magestatava vee kõrge omahind, see ei õigusta majanduslikult mereveest tarbevee tootmist, v.a paigus, kus looduslik magevesi on raskesti kättesaadav (laevadel (kasutatakse magestit), ariidsetel rannikualadel jm). Tööstuslikus koguses magestatakse nüüdisajal merevett põhiliselt Araabia poolsaare riikides. Saudi Araabia, Kuveit ja teised Lähis-Ida riigid on kasutanud merevee magestamist rohkem kui pool sajandit ning näiteks vee magestamine katab ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest. Euroopa riikidest kasutab vee magestamist Hispaania, kes on hetkel Lähis-Ida riikide järel üks suurimaid merevee magestajaid (suured magestamistehased on näiteks Kanaari saartel). Vee magestamise tehaste rajamine on käsil USA kuivades rannikupiirkondades. Suurimaid merevee magestamise tehaseid asub ka Aruba saarel.
Vee magestamise probleemidega tegeleb Rahvusvaheline Vee Magestamise Assotsiatsioon – IDA (International Desalination Association).
MerLe, 1996; EE 10, 1998; muudetud 2011
