varjaagid
varjaagid (<muinasskandinaavia varingr ’sõdalane’), normannide nimetus vanavene allikais. Esmajoones nimetati nii sõdalasi, kes teenisid 9. sajandil Bütsantsi valitsejate juures või ka Venemaal, harvemini kaupmehi. Neist on juttu Vene koondkroonikas „Jutustus möödunud aegadest” (12. sajandi algus) seoses skandinaavia päritolu vendade Rjuriku, Sineuse ja Truvori asumisega Venemaale 862. Hiljem segunesid varjaagid slaavlastega.
Nende nimega tähistati ka vana kaubateed – tee varjaagide juurest kreeklasteni, mis kulges Varjaagide merest (nii nimetati 18. sajandini vene allikais Läänemerd, eelkõige Soome lahte) mööda Neevat, Laadogat, Volhovit, Ilmenit, Lovatti, sealt (maitsi) Dnepri ülemjooksuni ja Musta merre.
Ajalooteaduses on erisuguseid teooriaid varjaagide osast Kiievi-Vene riigi rajamises.
Vaata ka seotud artikleid
MerLe, 1996, EE 10, 1998; VE, 2006
