Valencia
Valencia kunsti- ja teaduslinnak
Valencia [balenθia], sadamalinn Hispaania idarannikul Valencia lahe ääres Túria (Guadalaviari) jõe suudmes, Valencia autonoomse piirkonna keskus; 803 000, linnastus 1,74 miljonit elanikku (2006).
Liiklussõlm (sh suur sadam, rahvusvaheline lennujaam) ja tähtsa niisutuspiirkonna Huerta (tsitrused, köögivili, riis) keskus. Põllumajandussaaduste töötlemine, laevaehitus, tekstiili-, toiduaine- (sh puu- ja köögiviljakonservid, vein), keemia-, portselani- ja puidutööstus, korgitöötlus.
Ülikool (asutatud 1510), tehnikaülikool (asutatud 1968), kunstimuuseum, keraamikamuuseum, kunsti- ja teaduslinnak.
Arhitektuur
Tähtsaimad ehitusmälestised on La Seo katedraal (1262–1484) ja selle 51 m kõrgune kellatorn Miguelete, keskaegsed linnaväravad Torres de Serranos (1398) ja Torres de Cuarte (1490) ning siidi- börs Lonja de la Seda (1438–98).
Ajalugu
Valencia asutasid kreeka või foiniikia kolonistid. Aastast 138 eKr oli seal roomlaste asundus (Valentia Edetanorum), mille 413 vallutasid läänegoodid. Kuulus 714–1238 araablastele (v. a 1089–1102, Cid), aastast 1021 oli Valencia emiraadi keskus ning pärast seda Aragón vasallkuningriigi pealinn. Hispaania kodusõja ajal (novembrist 1936 märtsini 1938) asus Valencias vabariigi valitsus.
Välislingid
EE 10, 1998; VE, 2006
