Võhma (linn)
Võhma, linn Viljandimaal; 1493 elanikku (2010). Asub maakonna põhjaosas Kesk-Eesti lavamaal vastu Järvamaa piiri, Viljandist 31 ja Türilt 27 km kaugusel. Hõlmab tagamaana omaaegse Pilistvere kihelkonna ja on tähtis teedesõlm.
Võhmas on linnavalitsus ja postkontor.
Rahvastik
Võhma elanike vanuseline jaotus | |||||||
Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
arv | % | arv | % | arv | % | ||
1989 | 1983 | 495 | 25 | 1264 | 64 | 224 | 11 |
2000 | 1596 | 324 | 20 | 985 | 62 | 287 | 18 |
Viimase viieteistkümne aasta jooksul on linna elanike arv pidevalt vähenenud. Selle on tinginud sündide vähenemine ja rände negatiivne saldo. Väheneb laste ja noorte osakaal rahvastikus ning kasvab tööealiste ja tööeast vanemate oma.
Ettevõtlus ja transport
Võhma elanike jaotus tegevusalati | ||
1989 | 2000 | |
Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 146 | 50 |
Mäetööstus | – | 1 |
Töötlev tööstus | 608 | 95 |
Energia- ja veevarustus | 5 | 89 |
Ehitus | 9 | 44 |
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 91 | 55 |
Hotellid ja restoranid | 39 | 12 |
Veondus, laondus ja side | 49 | 31 |
Rahandus | 7 | 7 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 11 | 7 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 13 | 33 |
Haridus | 82 | 61 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 36 | 21 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 38 | 18 |
Töötajaid kokku | 1134 | 489 |
Eesti taasiseseisvumise ajaks oli Võhmast kujunenud nn ühe ettevõtte linn. Pärast suurima ettevõtte – Võhma lihakombinaadi – pankrotistumist (1996) kaotas linn oma elujõu, elanike arv on vähenenud ja rahvastik vananenud. 2003 oli Võhmas 25 ettevõtet. Palju oli Viljandi jmt linna ettevõtete filiaale (näiteks AS Wendre Võhma õmblustsehh; suleti 2008. aastal). Linnas töötab tuntud mahlatootmisettevõte AS Largo, OÜ Vivaro (saekaater), OÜ Eesti Valgus (küünlatootmine), OÜ Baliset Maja (toodanguks liimpuit-ehituskonstruktsioonid).
Linna läbib Tallinna–Lelle–Viljandi raudtee, ida pool möödub temast Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maantee, millelt Võhma kohal hargneb maantee Põltsamaale.
Haridus, kultuur ja tervishoid
Võhmas on gümnaasium (2002/03. õa 383, 2009/10. õa 222 õpilast), muusikakool, lasteaed, postkontor, raamatukogu, kultuurikeskus, spordihall, eakate päevakeskus ning laste- ja noortekeskus. Tegutseb Võhma ajaloo sõprade selts.
Piirkonda teenindab perearst, eriarstiabi on võimalik saada Viljandis, hambaravi teenust osutab 2 hambaarsti, Võhmas on apteek.
Ajalugu
Pärast kitsarööpmelise raudtee valmimist (1900) ja raudteejaama avamist kujunes Võhma küla maale alevik, millest sai peagi Põhja-Viljandimaa kaubandus- ja tööstuskeskus. 1908 alustas tegevust majandusühisus, 1912 ühispiimatalitus. Tugevalt aitas kaasa asula arengule ühingu Eesti Lihaeksport poolt 1928. aastal rajatud eksporttapamaja. 1935 lihatööstust laiendati ja sellest sai pikaks ajaks domineeriv tööstusharu asulas. Teises Maailmasõjas sai Võhma tugevalt kannatada. 1945 sai Võhma alevi õigused. Peale 1970. aastatel jätkus lihatööstuse arendamine. 1975 valmis uus lihakombinaat, mitmed korruselamud, uus lasteaed ja koolimaja jm. Võhmast kujunes monofunktsionaalne asula. Võhma küla (1583 Wechma) alevipiiridest välja jäänud osa liideti 1977 Soomevere külaga. Omavalitsuslik staatus omistati Võhmale 10. X 1991, linna staatuse sai Võhma alev 10. XIII 1993.
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011