TÜ Kunstimuuseum
Dorpat-Jurjev-Tartu ja Voronež: ülikooli kollektsiooni saatus (2006). Kaas
Tartu Ülikooli kunstimuuseum, Eesti üks vanimaid muuseume, asutatud 1803, et ilmestada loenguid ja arendada üliõpilaste kunstimaitset. Esimene direktor Karl Morgenstern kujundas sellest mitmekülgsete kunstikogudega universaalmuuseumi, mis 19. sajandi keskel spetsialiseeriti ainult antiikkunstile. 1862 avati kunstimuuseum kõigile huvilistele. Alates 1868. aastast paikneb muuseum Tartu ülikooli peahoone vasakus tiivas, mille näitusesaalid kujundati Pompei stiilis, et värviliste seinamaalingute taustal eksponeerida antiikskulptuuride koopiaid. See oli Eestis esimene, spetsiaalselt muuseumile loodud ruumikujundus, mis on Eestis haruldane muuseumiinterjöör. 1919. aastal nimetati muuseum Klassikalise Muinasteaduse Muuseumiks, 1998 taastati endine nimi – Tartu Ülikooli kunstimuuseum. Nüüdisajal ulatuvad muuseumi tegevussuunad antiikkunsti piiridest kaugemale. Kunstimuuseumi kogudes on üle 30 000 kunstiteose: lisaks haruldastele antiikoriginaalidele (Assüria kiilkirjatahvel, Egiptuse muumia jm) ja suurearvulisele antiikunsti kipsjäljendite kogule on muuseumis u 6000 von Liphartite annetatud vanagraafika lehte, üle 200 Eesti maali ja Vene ikooni jpm. Muuseumi püsinäitusel on antiikskulptuuride paremik, kuid näha saab ka näitust vanagraafikast, ikoonidest ja Eesti kunstist. Muuseumi ajalooline originaalkunsti kogu evakueeriti I maailmasõja ajal Tartust Venemaale ning see asub praegu Voroneži Oblasti Kunstimuuseumis, kuigi pidi 1920 Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu järgi kodumaale naasma.
 Skulptuurid sinises saalis. Keskel skulptuur „Kapitooliumi Aphrodite" |  Näitus „Tänapäeva Minotauros" tumepunases saalis. Ees Eduard Viiese skulptuur "Venus" |  Näitus „Ateljee atleedid" kollases saalis |
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
