Tuisk, Voldemar

Voldemar Tuisk (ka Lats-Tuisk; 11. VI 1896 Narva – 26. III 1943 Krasnojarsk), näitleja ja harrastusteatri juht.

Õppis Kreenholmi algkoolis. Alustas lavategevust 1918 Narva seltsis Võitleja, mängis 1922–24 Draamateatris ja 1933–40 samas noorsooteatri trupis. Võttis osa Vabadussõjast (Vabadusristi II liigi 3. järgu kavaler), aastast 1924 töötas treialina sõjatehases ja juhatas Kopli rahvamaja näiteringi. Arreteeriti 1941, hukati ebaseaduslikult.

Osi

• Wiskocil (Karlweisi Väikemees, 1918)
• Minister (Tagore Ohver, 1922)
• Luuletaja (Adsoni Läheb mööda, 1923)
• Dunois (Schilleri Orléans’i neitsi, 1923)
• Alexander Mill (Shaw’ Candida, 1924)
• Leiger (Visnapuu Otepää all, 1933)
• Jüri (Visnapuu Kuus venda, 1936)
• Põhjatuul (Willmanni Ema jutustus, 1939)

Kirjandus

• Asjaarmastaja näitleja Voldemar Tuisk'i 20-a. lavategevuse juubel. – Uus Eesti, 1. aprill 1938
• V. Tuisk'i 20-aastase lavategevuse juubel. – Päevaleht, 2. aprill 1938

Kuningas Saamum – Voldemar Tuisk, Kõrve tähetark – Salme Reek. Toomendi „Lamburineid”. (Draamateater, 1938)

Põhjatuul – Voldemar Tuisk, Kortsumeister – Vladimir Kasimir, Ema – Aili Leetva. Willmanni „Ema jutustus”. (Draamateater, 1939)