Taniloo, Urmas

Urmas Taniloo (25. III 1953 Tartu), organist, pedagoog ja helirežissöör. Isa skulptor Endel Taniloo, ema Heljo Taniloo nahkehistööde teostaja Tartu kunstikombinaadis Ars. Tädi Kadi Taniloo-Tekkel. Abikaasa Pille Taniloo.

Lõpetas 1972 Heino Elleri nimeliseTartu Muusikakooli klaverierialal (õpetaja Ene Arro), õppis samas ka orelit (õpetaja Eva Sori), ning 1977 Tallinna Riikliku Konservatooriumi oreli- ja klaverierialal (Hugo Lepnurme ja Ada Kuuseoksa klass). Täiendanud end Hans Gebhardi, Leo Krämeri ja José González Urioli meistrikursustel. Olnud 1978–98 Vanemuise teatri koosseisuline organist ja oreli hooldaja. Töötanud aastast 1977 ühtlasi õpetaja ja aastast 2001 ka helirežissöörina Heino Elleri nimelisesTartu Muusikakoolis (õpilasi: Aare-Paul Lattik, Jelena Gartštein, Tuuliki Jürjo, Aaro Tetsmann).

Esinenud aastast 1978 regulaarselt soolokontsertidega nii Eestis kui ka välismaal, sh Lätis, Leedus, Venemaal, Tšehhis, Soomes, Rootsis ja Norras. Repertuaari kuulub orelimuusika renessansist nüüdisajani, mh eesti helilooming. Esitanud koos Pille Tanilooga ka harva kuuldavat orelimuusikat neljale käele ja kahele orelile. Esinenud orkestrisolistina, osalenud vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandel ning mitmes Vanemuise lavastuses ja sõnalis-muusikalises põimikus (nt „Tõde” 1979, „Musta mandri kasupoeg” 1981, „Mõrv katedraalis” 1989, „Betti Alveri luule ja eesti muusika” 1980). Teinud koostööd paljude eesti lauljate (sh Margarita Voites, Lehte Mark, Urve Tauts, Evi Vanamölder, Jüri Pärg, Aare Saal, Vello Jürna, Kaljo Räästas, Taisto Noor, Jassi Zahharov, Eugen Antoni, Teele Jõks) ning instrumentalistidega (Lande Lampe-Kits, Olev Ainomäe, Kristel Eeroja-Põldoja, Peeter Malkov, Lembit Orgse, Aleksandr Fisch, Johannes Mitt). Osalenud organistina Eesti Rahvusmeeskoori, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tartu Akadeemilise Meeskoori (1979–90 kontsertmeister), Tartu Poistekoori, tütarlastekoori Ellerhein, neidudekoori Kurekell, laulukoor Tarbatu jmt kollektiivide kontsertidel ja kontserdireisidel. Salvestanud muusikat Eesti Raadios ja Televisioonis ning helikandjaile.

Helikandjaid

  • Isekeskis oreliga ja Kahekõned oreliga (CD-d, 2005)
  • Tartu Peetri kiriku orel 120 (CD, 2010)

Kirjandus

  • A. Tampere. Orelimängud. – Noorte Hääl, 17. aprill 1980
  • E. Taru. Orel ja Urmas Taniloo. – Kodumaa, 9. september 1981
  • A. Rannamets. Süvitsi minev Taniloo. – Postimees, 7. aprill 1993
  • N. Korv. Urmas Taniloo: Stiiliühtsus on kontserdi alustala. – Tartu Postimees, 3. aprill 1996
  • A. Ottas. Organist Urmas Taniloo: orelimuusika tungib hinge ja ravib vaimu. – Tartu Postimees, 21. detsember 1999
  • R. Hanson. Organist andis välja ühekorraga kaks plaati. – Tartu Postimees, 26. mai 2005
  • U. Taniloo. Orelimängu järjepidevuse oluline lüli. Intervjueerinud K. Põder. – Eesti Kirik, 31. mai 2006
  • U. Taniloo, P. Taniloo. TAM – see oli tore aeg, see oli elukool. – Tartu Akadeemiline Meeskoor 100. Tallinn, 2012

Välislink

Orelil Urmas Taniloo. Tammsaare lühiproosat. „Tõde”. (Vanemuine, 1979)

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2015 (V. Joamets)