Voites, Margarita

Margarita Voites (aastani 1959 Lombak; 30. X 1936 Moskva), laulja (koloratuursopran). Eesti Teatriliidu liige (1966), Eesti Näitlejate Liidu auliige (2008).

Lõpetas 1955 Tartu 2. keskkooli, õppis 1955–57 Tartu Riiklikus Ülikoolis bibliograafiat ja 1957–58 Tallinna Muusikakoolis laulmist, lõpetas 1964 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Linda Sauli klass).

Oli 1964–69 Vanemuise ja 1969–90 Estonia solist. Tegutsenud ka kammerlauljana, üles astunud kontserdiprogrammidega, nt „Armastuse laulud”, „Ööbik ja roos”, „19. sajandi prantsuse muusikat”, „Ooperiaariaid Händeli, Mozarti, Donizetti ja Rossini loomingust”, „Eesti klassika ja tänapäev” „Vene klassika”, „Ukraina ja vene rahvalaulud”, „Ave Maria” (partnereiks pianistid Aino Himbek, Therese Raide, Ivari Ilja, Ivo Sillamaa, Piia Paemurru ja Riina Pikani ning organistid Kristiina Hoidre, Andres Uibo, Aare-Paul Lattik, Maris Oidekivi-Kaufmann ja Ulla Krigul) ning koos levilauljatega (nt Siiri Sisask, Koit Toome ja ansambel Noorkuu), mänginud muusikalis („Linnupuur”, 1999 Tallinna Linnahallis). Olnud solist vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandel (nt Erkki-Sven Tüüri „Ante finem saeculi”). Esinenud kõigis Nõukogude Liidu vabariikides (on esimene Eesti naislaulja, kes esines Moskvas Suures Teatris) ja välismaal (Tšehhoslovakkias, Rumeenias, Bulgaarias, Saksamaal, Ungaris, Soomes, Itaalias, Kanadas, Küprosel, Maltal, Jaapanis, Šveitsis, Sri Lankal, Indias, Rootsis). Rohkesti salvestisi Eesti Raadios ja kogumikplaatidel. Osalenud filmides „Lucia” (1973) ja „Teatridirektor” (1983, mõlemad Eesti Telefilm). Temast on filmid „Margarita Voites” (Ekraan, 1972), „Laulab Margarita Voites” (1968) ja „Laulab NSV Liidu rahvakunstnik Margarita Voites” (vene keeles; mõlemad Eesti Telefilm, 1980) ning lühifilm „Sempre libera” („Alati vaba”, 2016). Eesti Televisiooni arhiivis on ooperisalvestisi (Verdi „Rigoletto”, 1977, ja „La traviata”, 1985, Donizetti „Lucia di Lammermoor”, 1983 ja 1986, ning Händeli „Alcina”, 1986).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1969), Eesti NSV rahvakunstnik (1974), Nõukogude Liidu rahvakunstnik (1979). Georg Otsa auhind 1986, orden Austuse märk (1986), Valgetähe III klassi teenetemärk (2011).

Osi

  • Kannike (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1957 Tartu Riikliku Ülikooli operetiringis)
  • Frasquita (Bizet’ Carmen, 1963 Estonias)
  • Violetta (Verdi Traviata, 1964 ja 1974, Suures Teatris 1973)
  • Margarethe (Gounod’ Faust, 1965)
  • Mrs Ford (Nicolai Windsori lõbusad naised, 1966)
  • Gilda (Verdi Rigoletto, 1966, Estonias 1969)
  • Saffy (J. Straussi Mustlasparun, 1968)
  • Lucia (Donizetti Lucia di Lammermoor, 1970 ja 1984)
  • Fiorilla (Rossini Türklane Itaalias, 1971)
  • Lauretta (Puccini Gianni Schicchi, 1972)
  • Konstanze (Mozarti Haaremirööv, 1973)
  • Rosalinde (J. Straussi Nahkhiir, 1973)
  • Lucy (Menotti Telefon, 1973)
  • Norina (Donizetti Don Pasquale, 1974)
  • Roxane (Tambergi Cyrano de Bergerac, 1976)
  • Musette (Puccini Boheem, 1977)
  • Maria (Donizetti Rügemendi tütar, 1979)
  • proua Herz (Mozarti Teatridirektor, 1981)
  • la Tangolita (Ábrahámi Savoy ball, 1982)
  • Alcina (Händeli Alcina, 1985)
  • Olympia (Offenbachi Hoffmanni lood, 1988)

Helikandjaid

  • Armastuse laulud (LP koos Ivari Iljaga, 1984)
  • Ave Maria (CD, 2005)
  • Primadonna assoluta, opera, operetta, songs (CD, 2007)
  • RAT „Estonia” ooperisoliste (LP, I 1978 ja III 1985)
  • Rahvusooper Estonia 100, 5, 6, 10 ja 11 (CD, 2006)

Kirjandus

  • Margarita Voites. Koostaja M. Värk. Tallinn, 1986
  • P. Pedak. Margarita Voites. Imet tabades. Tallinn, 2010
  • A. Luur. Violetta on ikka kõige armsam. – Edasi, 26. märts 1967
  • A. Allikvee. Margarita Voites. – Sirp ja Vasar, 11. august 1967
  • R. Talisoo. Rõõm suurest vastutusest. – Noorte Hääl, 24. märts 1968
  • L. Metsaalt. Margarita Voites. – Kodumaa, 27. detsember 1972
  • P. Kuusk. Margarita Voites Dresdenis ja Moskvas. – Sirp ja Vasar, 2. november 1973
  • L. Metsaalt. Maailma äratundmise võlu. Margarita Voitese Violetta. – Teatrimärkmik 1973/74
  • V. Raun. Õhtu Margarita Voitesega. – Kultuur ja Elu 1974, 5
  • H. Kulo. Koloratuursopran ja meie. – Nõukogude Naine 1981, 1
  • M. Voites. Ainsana rollil. Intervjueerinud H. Kulo. – Noorte Hääl, 25. august 1985
  • M. Põldmäe. Margarita Voites – Violetta, Lucia, Alcina. – Sirp ja Vasar, 27. september 1985
  • H. Pedusaar. Kaarel Ird ütles: „Selle tüdruku me võtame ära!” – Teater. Muusika. Kino 1986, 9
  • I. Rannap. Õnne Margarita Voitesele! – Rahva Hääl, 30. oktoober 1986
  • A. Mikk. Violetta. – Sirp ja Vasar, 31. oktoober 1986
  • M. Voites. Õpi- ja popiaastad. Intervjueerinud J. Laulik. – Esmaspäev, 30. märts 1992
  • Margarita Voites. Intervjueerinud U. Ott. Carte blanche. Tallinn, 1995
  • Vastab Margarita Voites. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Teater. Muusika. Kino 1996, 10
  • P. Palm. Eesti vokaalkunsti Grand Lady. – Sõnumileht, 30. oktoober 1996
  • M. Põldmäe. Lauljatar ajas ja lauljatari aeg. – Kultuurimaa, 30. oktoober 1996
  • T. Levald. Inimhääle pillerkaar. – Kultuurileht, 8. november 1996
  • T. Kuter. Primadonna absoluta – Margarita Voites. – Muusikaleht 1998, 11
  • H. Vaus-Tamm. Margarita Voites lustib rolli: [La Cage aux Folles]. – Eesti Päevaleht, 6. november 1999
  • E. Härm. Liiga kirglikud naised. – Eesti Naine 2000, 5
  • Margarita Voites. Intervjueerinud P. Makarov. Persona. Tallinn, 2004
  • Sada aastat Estonia muusikalavastusi kavalehtedel. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2006
  • E. Võsu. „Kuldsed ooperikümnendid”: Märkmeid ooperilavastuste kohta Estonias 1960.-1980. aastatel. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • M. Kilumets. Kas keha kõneleb? – Eesti Naine 2007, 9
  • R. Luik. Margarita Voites. – Muusa 2007, 12
  • Margarita Voites läbi iseenda prisma. Intervjueerinud T. Levald. – Muusika 2009, 1
  • E. Vool. Primadonna läbi kahe sajandi. – Eesti Naine 2011, 10
  • Margarita Voites: Olen siia ilma tulnud, et laulda. Intervjueerinud J. Aarma. – Maaleht,  27. oktoober 2011
  • T. Zupping. Viva Margarita! – Sirp, 4. november 2011
  • Margarita Voites kardab jääda koduta. Intervjueerinud S. Kuusik. – Tiiu 2014, 5
  • Margarita Voites: „Minu suurimaks vedamiseks on ehk see, et leidsin oma tee. Laulmise, mis on minu oma.” Intervjueerinud A. Viira. – Õhtuleht, 13. detsember 2014
  • Margarita Voites: minult küsiti, miks mind ometi ilusaks ei tehta. Intervjueerinud U. Nõu. – Eesti Päevaleht : LP, 13. august 2016
  • Margarita Voites: saatus on minu vastu väga lahke olnud. Intervjueerinud A. Mõttus. – Maaleht, 3. november 2016
  • M. Taggo. Primadonna Margarita Voites 80. – Muusika 2016, 12

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T526

Välislinke

ETBL, 2000 (E. Loit); täiendatud 2016 (T. Mattisen)