Sulev, Eesti mereväe torpeedopaat; ehitatud 1916 Saksamaal Elbingis (A-32). Veeväljasurve 250 t, pikkus 50,15, laius 5,32 ja süvis 2,34 m. Relvastus: kaks 75-mm suurtükki, 450-mm kahetoruline torpeedoaparaat, õhutõrje paariskuulipilduja, 10 miini; jõuseade: 3500-hj (2573-kW) auruturbiin; kiirus 26 sõlme; meeskond 34 inimest.

Tungis Lääne-Eesti saarestiku lahinguis 1917 Saksa laevastiku koosseisus Kassari lahte, kus 25. oktoobril sõitis madalale ja uppus. 1923 tõsteti põhjast ja võeti pärast remonti 1924 Eesti sõjalaevastikku, oli 1933–39 selle lipulaev.

18. IX 1940 võeti Sulev Balti laevastiku valvelaevaks, kuu hiljem õppelaevaks (uus nimi Ametüst). Senine relvastus asendati kolme 45-mm suurtükiga. Teises maailmasõjas pidas Tallinna lähistel valveteenistust. 4. X1 1941 maandus Sulevilt Narva-Jõesuus 150-meheline luuregrupp. 1942 pidas Sulev valveteenistust Soome lahe idaosas; suvel sõitis ta navigatsioonivea tõttu madalale, sõuvõll ja turbiin said vigastada. Pärast remonti kasutati Sulevit ajuti jälle valvelaevana, kuid täiesti töökorda teda enam ei saadud. Pärast sõja lõppu oli kasutusel piirivalvurite-sportlaste ujuvkasarmuna Leningradis. Lammutati 1950. aastail.

Sulev esmakordselt Tallinna sadamas peale ülestõstmist Muhu väinas. Pildil torpeedopaadi sillaehitis murdunud ja laeval on plaaster peal.

Torpeedopaat Sulev merel

Sulev Johan Laidoneri Soome viimas. Tekil Laidoner, temast vasakul küljega merejõudude juhataja mereväekapten Valentin Grens, temast vasakul Sulevi komandör. Taga seismas Eesti merejõudude jäämurdja-puksiir Jaan Poska.

MerLe, 1996