Struve meridiaanikaar

W. Struve triangulatsioonivõrk kraadimõõtmisel piki Tartu meridiaani

Struve meridiaanikaar, Tartu meridiaanikaar, triangulatsiooniahel, mis ulatub Norrast Hammerfestist kuni Musta mereni (Ukrainas Stara Nekrasivka). Kaare pikkus on 2820 kilomeetrit, ta rajati 1816–55 astronoom Wilhelm Struve juhtimisel. Kaar koosnes 258 kolmnurgast ja 265 punktist, see oli esimene täpne meridiaanikaare mõõtmine.

2005 kanti Struve meridiaanikaare triangulatsiooniahela baasi 34 otspunkti UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Eesti alale jääb neist kolm punkti – Võiveres, Simunas ja Tartu Tähetornis.

Tartu Tähetorni meridiaani (26º43′ ip) kaarelõigu astronoomilis-trigonomeetriline mõõtmine ja arvutamine 1816–55 on Wilhelm Struve ning Vene sõjaväe kindrali Carl Tenneri silmapaistev teadusajalooline saavutus. Struve peamine abiline oli Ferdinand von Wrangell. Struve meridiaankaare mõõtmist on nimetatud ka Vene-Skandinaavia kraadimõõtmiseks. Skandinaavia maades toimetasid mõõtmisi Stockholmi observatooriumi direktor Nils Selander ja Norra geograafiadepartemangu direktor Christopher Hansteen.

Arvutused ja teadusliku aruande tegi Struve, koondades kõik materjalid kolmeköitelisse monograafiasse „Meridiaanikaar” (ilmus 1860). Kaarelõigu (2820 km) pikkus õnnestus määrata 12 m täpsusega.

Kraadimõõtmise andmeid kasutati maaellipsoidi parameetrite ja kartograafiliste projektsioonide täpsustamiseks. Mõõtmisteks rajatud triangulatsioonipunkte (Eestis 22) on hiljem kasutatud edukalt topograafilisel mõõdistamisel geodeetilise alusena.

Kirjandus

• U. Mets. F. G. W. Struve meridiaanikaar. – Geodeet 25, 2002
• V. Kaptüg. W. Struve astro-geodeetilise punkti taastamine Hoglandi saarel. – Geodeet 25, 2002
• H. Potter, I. Treikelder. Geodeesia ja kartograafia läbi aegade (peatükid Struve Liivimaa triangulatsioon ja Balti kraadimõõtmine. Struve meridiaanikaar UNESCO maailmapärandis). Tallinn, 2011

Välislink

• Struve meridiaanikaar UNESCO kodulehel