seemnepuistu, metsapuude (peamiselt okaspuude) seemne varumiseks valitud puistu. Seemneaastal korjatakse seemnepuistust kas langetatud (ajutine seemnepuistu) või kasva­vatelt puudelt (alatine seemnepuistu) seemneid või käbisid.

• Ajutine seemnepuistu valitakse parematest eelküpsetest ja küpsetest normaalpuistutest ning sealt kogutakse seemneaastal langetatud puudelt käbisid (seem­neid). 5–8 aastat enne lageraiet raiutakse ajutisest seemnepuistust välja kõik peapuuliigi miinuspuud ja peapuuliigi võrasid varjutavad kõrvalpuud, nii et puistu liitus oleks männikutes 0,5 ja kuusikutes 0,6. Seemnesaagi suurendamiseks väetatakse kehvemates kasvukohtades olevat ajutist seemnepuistut ning lageraiele eelneva aasta suvel kõrvaldatakse põõsarinne. Okaspuude ajutised seemnepuistud raiutakse ainult hea seemneaasta talvel, s.o käbide kogumiseks sobivaimal ajal. Ajutiste seemnepuistute vaja­duse arvestuse aluseks on keskmine aastane seemnevajadus, puistu pinnaühikult loodetava seemnesaagi suurus ja seemneaastate korduvus.
• Alatine seemnepuistu on heade pärilike omadustega looduslikest või kultuurpuistutest kujundatud puistu, kus seemnekandvuse soodustamiseks rakendatakse spetsiaalseid majandusvõtteid (nt harvendamist, võrade kujundamist, maa­pinna töötlemist, väetamist) ning kust seemneid (käbisid) kogutakse kasvavatelt puudelt pikema aja jooksul. Alatiste seemnepuistute kõrgemad astmed on seemlad.

VE, 2006; EME 2, 2009 (H. Paal)