Süüria

Süüria

Süüria Araabia Vabariik (ar Al-Jumhūriyyah al-ʿArabiyyah as-Sūriyyah), riik Aasia lääneosas Vahemere idarannikul.

Piir (2253 km) Türgi (822 km), Iraagi (76 km), Jordaania (375 km), Iisraeli (76 km) ja Liibanoniga (375 km); rannajoone pikkus 193 km. ÜRO (1945) asutajaliige.

Vaata ka seotud artikleid:

• Süüria sümboolika
• Süüria haldusjaotus
• Süüria linnad

Poliitiline süsteem

Süüria on parlamentaarne vaba­riik. Kehtib 2012. aasta põhiseadus. Riigipea on laialdaste volitustega president, kes valitakse 7 aastaks rahvahääletusel. Presiden­dikandidaadi (peab olema muslim) esitab parla­ment valitseva partei juhtkonna ettepanekul. Sea­dusandlik organ on ühekojaline Rahvanõukogu (Majlis ash-Sha'ab), mille 250 liiget valib proport­sionaalsuse põhimõttel 4 aastaks rahvas. Vähe­malt 50% kohtadest kuulub Ba'ath'i parteile. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Täitevvõimu teostavad president ja valitsus. Peaministri ja valitsuskabineti liikmed nimetab president. Süürias on mitmeparteisüsteem, ajalooliselt on tähtsaim erakond Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei (Hizb Al-Ba'ath Al-Arabi Al-Ishtiraki) ehk Ba 'ath. Õiguskord põhineb tsiviilõigusel ja šariaadil. Põhiseadusliku järelevalve ja valimisvaidluste lahendamisega tegeleb konstitutsiooni­kohus. Peale selle tegutsevad magistraadi- ja riik­liku julgeoleku kohtud. Kohtusüsteemi tegevust jälgib Kõrgem Justiitsnõukogu. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Süüria mittevaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Süüria maailmas 93. kohal.

Loodus

Suurema osa Süüria territooriumist hõlmab väheste oaasidega Süüria kõrb, mis põhja- ja lõunaosas asendub kuivstepiga. Süüria suurim jõgi on Eufrat, mis voolab läbi maa põhja- ja idaosa. Lääneosas paiknevat kitsast rannikumadalikku (rannajoone pikkus 193 km) eraldab sisealadest Alawiyiani mäeahelik.

Loe täiendavalt Süüria loodusest

Rahvastik

Enamik süürlasi elab rannikust kuni 10 km kaugusel, seal paiknevad ka suuremad linnad. 90,3% rahvastikust on araablased, 90% on muslimid, sh 74% sunniite ja 16% alaviite.

Loe täiendavalt Süüria rahvastikust

Majandus

Süüria on keskmise sissetulekuga riik, peamised majandusharud on põllumajandus, nafta tootmine ja töötlemine ning turism. Majanduse arengut pidurdavad aegunud riiklik pangandussüsteem, korruptsioon, piirangud eraettevõtluse arengus ja välisriikide majandussanktsioonid.

Loe täiendavalt Süüria majandusest

Ajalugu

Oma asendi tõttu on Süüria olnud vanaajast alates naaberriikide (Hetiidi riigi, Egiptuse, Assüüria) vallutusobjekt. Aastast 64 eKr oli Rooma, 395–634 Bütsantsi, seejärel Kalifaadi ja 1516–1918 Türgi osa. 1919 kuulutati Süüria iseseisvaks, 1920 Suur-Süüria kuningriigiks, kuid San Remo konverentsi otsusega sai temast Prantsusmaa mandaatala. Rahvusliku liikumise survel kuulutati 1930 vormiliselt vabariigiks. 1941 Prantsuse mandaat lõpetati ja pärast Prantsuse vägede lahkumist sai Süüria 17. IV 1946 täieliku sõltumatuse. Suessi kriisi (1956) järel hakkasid Süüria ja Lääne suhted jahenema, 1958–61 moodustas Egiptusega Ühinenud Araabia Vabariigi, 1967 okupeeris Iisrael Golani kõrgendiku. 1960. aastail sõjaväeliste riigipöörete tulemusel võimule tulnud Ba'ath'i partei arendas poliitilist ja sõjalist koostööd NSV Liiduga, aastast 1970 võimul olev sõjaväelastele (ja alaviitide vähemusele) toetuv mõõdukam tiib on taganud poliitilise stabiilsuse.

Loe täiendavalt Süüria ajaloost

Süüria ja Eesti

Eestiga sõlmiti diplomaatilised suhted 19. V 1993. 28. II 2010 avati Eesti aukonsulaat Damaskuses. Eesti aukonsul Damaskuses on Awab Shubat. Druuside ülestõusu mahasurumises (1925–27) osales eestlasest võõrleegionär A. Margaus, kelle memuaarid „Viis aastat võõraste leegionis” ilmusid 1931. aastal Päevalehes. 

Vaata ka seotud artikleid

• Süüria kirjandus
• Süüria kunst
• Süüria teabelevi
• Süüria haridus