Ripus, Aino

Aino Ripus (aastani 1937 Triipus; 14. VIII 1909 Tartu – 15. II 1985 Tallinn), näitleja ja diktor. Eesti NSV Teatriühingu liige (1962). Isa Karl Triipus.

Lõpetas 1929 Tallinna tütarlaste kommertsgümnaasiumi ja 1941 Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikooli. Oli 1941–49 Draamateatri näitleja ja 1950–83 Eesti Raadio diktor (1957–60 ka režissöör). Mänginud kuuldemängudes („Pisuhänd”, 1948; „Bernarda Alba maja”, 1958).

Osi

• Sari (Herczegi Gyurkovicsi 7 tütart, 1941)
• Annasilm (Linnankoski ja Välisalmi Laul tulipunasest lillest, 1941)
• Elisabeth Dohna (Lagerlöfi Gösta Berling, 1942)
• Henriette (Molière’i Õpetatud naised, 1943)
• Pamela (Petrovi Rahu saar, 1947)
• Matilde (Vilde Pisuhänd, 1948)
• Sofia (Gribojedovi Häda mõistuse pärast, 1948)

Kirjandus

• -K. „Karin ja Indrek”. – Postimees, 29. aprill 1942
• W. Mettus. Seitseteist noort näitlejat. – Eesti Sõna, 31. mai 1942
• Lavakunstikooli lõpetajad said kätte diplomid. – Eesti Sõna, 12. juuni 1942
• W. Mettus. „Kopranahkne kasukas”. – Eesti Sõna, 19. november 1942
• Aino Ripus surnud. – Sirp ja Vasar, 22. veebruar 1985

Ella – Leia Kasumets, Katinka – Leida Aru, Sari – Aino Ripus. Herczegi „Gyurkovicsi 7 tütart“. (Draamateater, 1941)

Pamela – Aino Ripus, Frank – Ilmar Tammur. Petrovi „Rahu saar“. (Draamateater, 1947)

Moltšanin – Ferdinand Veike, Sofia Pavlovna – Aino Ripus. Gribojedovi „Häda mõistuse pärast“. (Draamateater, 1948)

Mathilde – Aino Ripus, Vestman – Juhan Jürgo, Sander – Voldemar Panso. Vilde „Pisuhänd“. (Draamateater, 1948)