Puura, Sirje

Sirje Puura (aastani 1974 Kuhlberg; 6. II 1949 Tartu), ooperi- ja operetilaulja (sopran). Eesti Teatriliidu liige (1977). Isa kingsepp, ema tööline. Väino Puura abikaasa.

Õppis Tartu 10. 8-klassilises koolis, 1959–69 Vanemuise balletistuudios, 1967–71 Tartu Muusikakoolis lauluerialal (õpetajad Rudolf Jõks ja Ivo Kuusk) ja 1971–76 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (Tiiu Levaldi klass). Olnud Estonias 1974–76 kooriartist, aastail 1976- 97 põhikohaga solist ja 1997 sügisest töötanud rollilepingutega. Esinenud kontserdilaulja ja solistina vokaalsümfoonilistes suurvormides nii Eestis kui ka välismaal (Tambergi „Amores”; LP, 1986), samuti ansambliga Operetisalong. Osalenud filmis (nt „Sa oled mu majakas”, 1976; „Imelugu”, 1977, „Teatridirektor”, 1984, kõik Eesti Telefilm). Eesti Televisiooni  arhiivis on arvukalt ooperi- ja operetisalvestisi (Poulenci „Inimhääl”, 1979; Prokofjevi „Kihlus kloostris”; 1984, Bizet’ „Carmen”, 1986;  Raadiku „Puhh”, 1998; Kálmáni „Krahvinna Mariza”, 1991).

Osi

  • Rose-Marie (Frimli ja Stotharti Rose-Marie, 1976)
  • Susanna (Mozarti Figaro pulm, 1976, Tallinna Riiklik Konservatoorium Estonias)
  • Mimi ja Musetta (Puccini Boheem, 1977 ja 1993)
  • Liina (Vinteri ja Nõmmiku Suvitajad, 1977)
  • Nedda (Leoncavallo Pajatsid, 1978)
  • Naine (Poulenci Inimhääl, 1978)
  • Ksenja (Mussorgski Boriss Godunov, 1980)
  • Lilli (R. Kangro Ohver, 1981)
  • Bastienne (Mozarti Bastien ja Bastienne, 1981)
  • proua Vogelsang (Mozarti Teatridirektor, 1981)
  • Luisa (Prokofjevi Kihlus kloostris, 1982)
  • Frasquita (Bizet’ Carmen, 1982, Riia ooperi- ja balletiteatris 1983)
  • Madeleine (Ábrahámi Savoy ball,1982)
  • Ninon (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1983)
  • Tatjana (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1986)
  • Angelica (1988 Vanemuises) ja Dolcina (1998 Estonias, mõlemad Puccini Õde Angelica)
  • Dorabella (Mozarti Così fan tutte, 1989)
  • Lisa (Kálmáni Krahvinna Mariza, 1990)
  • Yum-Yum (Sullivani Mikaado, 1990)
  • Papagena (Mozarti Võluflööt, 1991)
  • Butterfly (Puccini Madama Butterfly, 1991)
  • Saffi (J. Straussi Mustlasparun, 1993)
  • Nelli (Kõrveri Laanelill, 1994 Estonia talveaias)
  • Franziska (1994) ja Anna (2010, mõlemad J. Straussi Viini veri)
  • Jänes (Raadiku Puhh, 1995)
  • Orestes (Offenbachi Ilus Helena, 1999)
  • Metsamoor (Ehala Nukitsamees, 1999)

Helikandjaid

  • Sirje & Väino Puura operetimaailmas (CD, 1995)
  • E. Tamberg. Amores (LP, 1986)
  • Vallutanud meeli operett ( Eesti Kaitseväe orkestri CD, 1999)
  • Laul Sinule. Väino ja Sirje Puura (CD, 2004)
  • Operetisäras (CD, 2011)

Kirjandus

  • R. Saarepera. .„Figaro pulm“. – Teatrimärkmik 1975/76
  • V. Kivilo. Kas oli mõtet?: [Rose-Marie]. – Õhtuleht, 31. mai 1976
  • R. Sule. „Boheem“ ja selle tegijad. – Sirp ja Vasar, 1. juuli 1977
  • M. Taggo. Alles lävel... mis saab edasi? – Kodumaa, 16. mai 1979
  • M. Vaitmaa. Kammerooperi kiituseks: [Inimhääl]. – Sirp ja Vasar, 6. juuli 1979
  • M. Põldmäe. Kangrost, Tammelist, Ohvrist ja Lõbusast Naisterahvast: [Ohver]. – Teatrimärkmik 1981
  • M. Vaitmaa. „Ohver“ partituuris ja laval. – Sirp ja Vasar, 20. märts 1981
  • M. Rais. Seitsmes, vaatemänguline: [Madama Butterfly]. – Päevaleht, 28. aprill 1991
  • S. Puura, V. Puura. Teatris peaks kõik põlvkonnad koos olema. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Hommikuleht, 27. märts 1993
  • E. Vool. Külas Sirje ja Väino Puural. – Elu Pilt 1993, 5
  • K. Ruul. Estonia tähepaar laseril. – Sõnumileht,  10. jaanuar 1996
  • E. Vool. Elu võimalikkusest mitmuses. – Eesti Päevaleht : Magasin, 6. aprill 1996
  • V. Raudnask. Puurad & kuulsad skandaalidetagi. – Elukiri 2003, 9
  • Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • M. Taggo. Lavaga laulatatud. – Eesti Naine : Elu Lood 2014, 8, (sügis)
  • T. Talvist. Sillerdav paar : Sirje ja Väino Puura. – Kodutohter 2015, 1
  • В. Пуура. Мелодия для голоса с оркестром. – Молодежь Эстонии, 30. oktoober 2004

Välislinke

ETBL 2000 (E. Loit), muudetud 2014 (V. Uuetoa)