Puhtulaid
Puhtulaid, Virtsu poolsaarega madala maakaela ja sellel asuva tammteega ühenduses olev endine saar, mis on maakerke tulemusena muutunud poolsaareks; 89,7 ha, kõrgus kuni 5 m. Külgneb läänes ja lõunas Liivi lahe, idas Rame lahe ning põhjas Vanaluubi lahega. Puhtulaid on merest kerkinud umbes 2000 aastat tagasi. Suuremat osa Puhtulaidu katab liigirikas salumets (pärn, tamm, saar, vaher, jalakas; rohurindes muuseas karulauk (looduskaitse II kaitsekategooria), lõhnav madar ja naturaliseerunult kirju liilia, metsaserval Eestis haruldane lood-angervars (looduskaitse III kaitsekategooria), puisniitudel käpalisi, rannavallidel merikapsas). Puhtulaid paikneb tähtsal lindude rändeteel, linde on loendatud üle 160 liigi. Mõne arktilise linnuliigi – auli, tõmmu- ja mustvaera, järvekauri (looduskaitse II kaitsekategooria) ja punakurk-kauri (looduskaitse III kaitsekategooria) – vaatlemiseks peetakse Puhtulaidu maailma sobivaimaks paigaks (linnuvaatlustorn aastast 1960).
Esmamaining 1478 (Holm zum Pucht, Holm Puchten). Vana-Virtsu mõisnik Carl Thure von Helwig rajas 18. sajandi keskel Puhtulaiule suvemõisa ning iluaia ja lehtlatega Hollandi stiilis pargi, mida kaunistasid tema enda valmistatud paeskulptuurid, sh Friedrich von Schilleri ausammas (1813, üks esimesi talle pühendatuid, 1957 asendati koopiaga, algupärand oli vahepeal Läänemaa Muuseumis, nüüd jälle omal kohal). Esimese maailmasõja ajal oli Puhtulaiul Vene vesilennukibaas, taanduv vägi hävitas enamiku ehitisi ja skulptuure, säilisid ainult karjamõis ja tall. 1928–40 kuulus Puhtulaid Hamburgi ülikooli professorile Jakob von Uexküllile, hooldajana elas seal 1934–39 harrastusornitoloog Alexander von Keyserlingk. 1939 andis omanik Puhtulaiu ja Adralaiu teda ümbritsevate tillukeste laidudega kaitse alla, suvemajast sai 1946 Tartu Riikliku Ülikooli ja 1949 Eesti NSV Teaduste Akadeemia zooloogia ja botaanika instituudi bioloogiajaama (kannab aastast 1953 ka ornitoloogiajaama nime) asukoht. Zooloogia ja botaanika instituudi algatusel loodi Puhtus 1950 taimestiku-loomastiku kaitseala.
Tänapäeval kuulub Puhtulaid Puhtu-Laelatu looduskaitseala koosseisu.
Jaama asutajat Eerik Kumarit meenutab mälestuskivi (1987, skulptor Airike Taniloo-Bogatkin).
Vaata ka seotud artiklit
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011