Tagasi ETBL-i avalehele

Perekonnanimed Ruhnus

Ajalooliselt kasutati Ruhnus lisa- või perekonnanimena talu nime, mis oli eesnime ees, näiteks Kors Tomas või Benas (Bens) Maria. Samas talud olid oma nime saanud omanike, mitte aga kohanime järgi. Näiteks 1624. aastast on teateid Buldersi talu omaniku Mattias Bulderi ja Hollingersi omaniku Hans Tönnesson Holmeri kohta. Seega on Ruhnu vabade talupoegade perekonnanimede traditsioon tegelikult väga vana ja leidnud kasutust juba 17. sajandi algusest pärit Ruhnu kiriku klaasimaalidel (näiteks Mattias ja Iurgen Bulder ning Caspar Behrens). Talul oli lisaks nimele peremärk, mida kasutati ka allkirjana, ja registrinumber. Kui talu jagati, siis anti uutele taludele nimi ilmakaare järgi, näiteks Ida-Bulders ja Lääne-Bulders. Jagatud talu sai endale ka uue peremärgi ja numbri. Elukoha muutmisel sai inimene uue nime. 1830. aastatel tegi valitsus eestlastele ja rootslastele ülesandeks võtta omale etteantud tähtajal perekonnanimed. Enamasti oli nimede valik antud mõisahärrade järelevalve all talupoegade endi kätte, kes mugandasid need kas oma vanade talukohtade järgi või lõid kirikuõpetajate ja köstrite abil uued, ostes neid mõnikord ka linnast. Ruhnu talupojad said oma perenimed talunimedest. Nimed tõsteti ümber ja seati talunimi eesnimede järele, nii et näiteks sai Pass Mart omale nimeks Martin Pass. Ruhnu traditsiooni kohaselt jäi perekonnanimi siiski koha juurde ega muutunud rangelt päritavaks. Poisi lapsendamisel või noore mehe abiellumisel päristütrega, millega omandab teise talu, muutis ta oma nime. Näiteks Elias Bens sai uueks nimeks Elias Pass (ehk talupoegade jaoks Pass Elias), kuna ta abiellus Passi tallu. Bisa Elias, kes läks elama Ulase perre, sai nimeks Ulas Elias ehk Elias Ulas. Päris perekonnanimed said Ruhnu elanikud endale alles 1927. Elias Ulasest sai seejärel Elias Schönberg, tema poeg oli Peter Schönberg, pärast eestistamist Peeter Rooslaid. Teised moodustasid perekonnanime Rootsi kombe kohaselt, lisades talunimele lõpu -son (eesti keeles 'poeg'). Nii sai Ida-Steffensi Jakobist kõigepealt Jakob Steffens ja seejärel Jakob Steffensson. Siiski kasutati veel 20. sajandi I poolel mõlemat nimevormi paralleelselt ja isegi korraga.

Vaata ka seotud artikleid

Kasutatud kirjandus

  • C. Russwurm. Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö I–II. Reval, 1855
  • H. Sergo. Viie nimega mees. – Kultuur ja Elu, 7, 1966
  • J. Steffensson. Meie, ruhnlased. Tartu, 2005

Loodud 2013