Tagasi ETBL-i avalehele

peamasin

Peamasin

peamasin, ka peajõuseade (ingl main engine, vn главный двигатель), laeva ettenähtud sõidukiirust tagava võimsusega jõumasin. Peamasina poolt arendatav võimsus kantakse üle käiturile (peamiselt sõukruvi, ka hõljuklaeva tõstepuhurid ja veopropellerid), mis hüdrodünaamilise koosmõju toimel veega tekitab laeva liikumapaneva jõu. Peamasina võimsus peab olema piisav tagamaks soovitud kiirusega sõiduks vajaliku, peamasina tööd tagavate abimehhanismide (oma-) võimsuse ning paratamatud võimsuskaod jõuülekandes. Sobivaim laevajõuseade valitakse mitmesuguste tehniliste ja majanduslike kaalutluste põhjal. Tänapäeva levinuimate laevade – üldotstarbe-kaubalaevade, tankerite, balkerite ja konteinerilaevade – peamasinad on tavaliselt aeglaste pööretega reverseeritavad kahetaktilised ristpeadiiselmootorid (ökonoomne, lühike käivitusaeg, otseülekanne sõukruvile); väiksematel kaubalaevadel, reisi- ja reisi-parvlaevadel, kõigil eletrilise peaülekandega laevadel mittereverseeritavad keskmiste või kiirete pööretega ristpeata neljataktilised diiselmootorid; tuumajõuseadmetega laevadel ja osaliselt LNG tankeritel auruturbiinid ja paljudel sõjalaevadel ning mõnedel tsiviilotstarbelistel kiirlaevadel ka gaasiturbiinseadmed

Peamasinate arv oleneb laeva otstarbest ja jõuseadme tüübist. Näiteks on maailma suurimal kraanalaeval Micoperi 7000 10 peadiiselgeneraatorit (koguvõimsus 55,6 MW). Reguleeritava sammuga sõukruvi või sõuelektrimootoritega laeva peamasinate ühtlasem töörežiim (otseülekande puhul vältimatu muutkoormuse ja reverseerimise asemel) võimaldab nende lihtsamat tarindust ja suuremat kestvust. Mitme peamasina korral on võimalik peamasinate remondi-hooldustöid teha ühe masina kaupa laeva normaalse ekspluatatsiooni käigus ja suureneb laeva meresõidukindlus (näiteks 4 peamasinast töötab pidevalt 3).

MerLe, 1996; muudetud 2012 (H. Punab)