aurujõuseade (merendus)
Aurujõuseade. 1. aurugeneraator, 2 auruülekuumendi, 3 aurutorustik, 4 aurujõumasin (turbiin), 5 auruvaheülekuumendi, 6 kondensaator, 7 pump, 8 regeneraator, 9 regeneraatorist väljuva kondensaadi torustik, 10 toiteveetorustik, 11 elektrigeneraator
aurujõuseade (ingl steam propulsion system, vn паросиловая установка), soojusjõuseade, mis muundab kütuse põletamisel vabaneva soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojuskandjaks (töökehaks) on aurukatlais toodetav aur, mis käitab aurumasina või -turbiini. Aurumasinaga aurulaevad olid valdavad 19. sajandi lõpuni, kuid Teise maailmasõja ajal ehitati USA-s Atlandi laevakonvoide jaoks kõigi aegade suurim ühetüübiliste kaubalaevade seeria, ligi 2700 laeva kandevõimega 9000 t kaupa 2500 hj aurumasinaga. Viimased aurumasinatega laevad, sh ka aurumasinast ja -turbiinist koosnevate kombineeritud aurujõuseadega, ehitati 1950. aastatel. Kuni 1970. aastate lõpuni ehitati rida suuri auruturbiinlaevu sh tankereid, kiireid konteineri-, puistlasti-, reisi- ja sõjalaevu (nt võis õliküttel kateldega supertankeri turboagregaatide koguvõimsus ulatuda 50 MW-ni, reisilaineril United States 240 MW).
Aurulaevadel töötab auru jõul enamik laevamehhanisme ja -seadmeid. Jõumasinast (madalrõhuturbiinist) väljuv aur veeldatakse kondensaatoris ja kondensaat taaskasutatakse katelde toiteks. Aurujõuseades toimuva ringprotsessi kasutegur (harilikult 0,25–0,35) on seda kõrgem, mida suurem osa töökehale antud soojusest muundub kasulikuks tööks. Auruturbiinjõuseade on suurtel võimsustel diiseljõuseadmest kergem, ent 30...40% väiksema kasuteguri ja kütuse vastavalt suurema erikuluga, mistõttu jõuseadme valikul kallutab diisli kasuks vajaliku kütusevaru väiksem mass. Vähim kogumass on aatomijõuseadmetel koos (praktiliselt piiramatut sõidukaugust võimaldava) kütusevaruga. Aatomijõuseadmes annab auru aatomireaktor, muus osas sarnaneb ta hariliku aurujõuseadega.
Käesoleval ajal ehitatakse tsiviilotstarbelistest laevadest auruturbiinlaevadena veel ainult veeldatud maagaasitankereid, neidki langeva trendiga, ja ükskuid arktilisi jäämurdjaid. 2001. aasta seisuga oli Lloyds Maritime Service'i andmetel maailma kaubalaevastikus enam, kui 89 000 laeva (mahutuvusega üle 100) sh auru- ja gaasiturbiinlaevu alla 1000 ja nende osatähtsus väheneb.
Vaata ka seotud artikleid
MerLe, 1996; muudetud 2012 (H. Punab)
