Tagasi ETBL-i avalehele

Orgussaar, Dionyssi

Dionyssi Orgussaar (1937)

Dionyssi Orgussaar (sündinud Dionysius Orgusaar) (7. I 1887 Sibari talu, Kaavere küla, Võisiku vald, Kolga-Jaani kihelkond – 16. VIII 1941, hukkus Soome lahes teel Tallinnast Kroonlinna), muusikaõpetaja, koorijuht ja interpreet (esinenud solistina ooperis ja oratooriumeis).

Õppis 1893-95 Kaavere külakoolis, 1895-98 Kolga-Jaani apostlik-õigeusu kihelkonnakoolis, 1898–1907 Riia vaimulikus seminaris ja 1907–11 Riia muusikakoolis laulmist (Pāvils Jurjānsi klass), 1911–16 Petrogradi rahvakonservatooriumis laulmist (Gavriil Marskoi ja E. Schau klass), kompositsiooni (Nikolai Solovjovi klassis) ja koorijuhtimist (Aleksandr Arhangelski klassis). Sai Tallinna konservatooriumis eksternina 1930 helikunstniku diplomi ja 1931 keskkooli laulu- ja muusikaõpetaja kutse. Õppis ka Petrogradi kommertsinstituudis, lõpetas 1937 kaugõppes Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (cum laude).

Oli 1906–11 Riias muusikaõpetaja ja koorijuht, 1913–14 Tallinnas Elfriede Lenderi Eragümnaasiumis muusikaõpetaja ja Estonias solist. 1916–20 oli sõjaväes. Töötas 1920–41 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasiumis muusikaõpetaja, koori- ja orkestrijuhina, juhatas aastast 1926 kooli puhkpilli- ja sümfoonia- ning 1938–41 keelpilliorkestrit, andis kodanikuõpetuse ja vene keele tunde. Õpetas ka teistes koolides (sh tööstuskoolis, Vene tütarlastegümnaasiumis, Ella Hirschi muusikakoolis, Niina Murrik-Polonsky klaveristuudios, Tallinna õhtukeskkoolis) ja koostas õppekavu.

Õpilasi: Vootele Veikat, Enn Võrk, Paavo Kursk, Voldemar Saul, Vladimir Alumäe, Erich Kõlar, Raivo Laikre, Eduard Poolakene, Ülo Raudmäe, Ülo Vinter.

Oli 1921 Eesti Lauljate Liidu ja 1927 Eesti Kooriühingu asutajaid ja 1927–28 juhatuse liige, laulupidude üldjuht Riias, Tallinnas, Kolga-Jaanis ja Keilas. Rajas 1922 lauluseltsi Ilo ja oli selle segakoori kauane juht. Repertuaaris mitmeid suurvorme, sh Mozarti „Reekviem” (1923), Rossini „Stabat mater” (1924), Beethoveni missa C-duur (1925) ja „Kristus Õlimäel” (1929), Haydni „7 sõna ristil” (1926), esines suurvormides solistina. Juhatas Riia Eesti Karskusseltsi koori ning Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi koori, 1920–22 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse segakoori, 1923 Riia semi­naristide meeskoori ja lühikest aega segakoori Raudam.

Loonud soolo- ja koorilaule, sh vaimulikke sega- ja meeskoorilaule ning opereti „Seebikeetja” (lavastatud Kolga-Jaanis). Tegutsenud hääleseadjana ja teinud kaastööd ajakirjadele (nt Sireen, Helikund ja Muusikaleht), kirjutanud muuhulgas laulmise hingamistehnikast ja üldlaulupidude repertuaarist. Koostanud kogumiku „20 laulu sega- jt. kooridele” (Moskva, 1912).

Isa Tõnis (Dionyssi) Orgusaar (sündinud 1863), külakooliõpe­taja Kaaveres; ema Maria (sündinud Tuudak; 1874–1902). Abikaasa Raissa (sündinud Üksti; 1895–1977).

EKBL, 1998; EMBL, 2007 (E. Pilliroog); muudetud 2013