Olof Olsson [u:l-] (8. II 1835 Lundi lähedal – 26. IV 1921 Pärnu), Eesti kaugsõidukapten, rahvuselt rootslane. Meresõitu alustas 1853 laevapoisina Rootsi ja Taani laevadel, läbisõidukapteni eksami sooritas 1857. Siirdus 1869 Pärnu, sõitis väiksematel purjelaevadel tüürimehena (hiljem kaptenina) Läänemerel; talviti osales Pärnu muuli ehitamises, oli ka hinnatud purje- ja taglasemeister. 1869 asus Ainažis ehitatud ja J. Weidele kuulunud 3-mastilise kuunari Georg kapteniks (esimene reis Riia–London liiprilaadungiga). Taglastas Londonis Georgi 3-mastiliseks barkantiiniks (et saada parimat taglast passaatides purjetamisel), sooritas kaugsõidukapteni eksami ning võttis lastiks Atlandi-aluse telegraafikaabli; jõudis suvel 1870 Montevideosse (Vene laevadest esimesena). Sõitis seejärel mõne aasta Lääne-Euroopa ja Vahemere sadamate vahel (kuulu järgi tõid esimesed 3 aastat Georgil J. Weidele puhaskasu suure sigarikarbitäie kuldmünte). Georgil sõitis Olsson15 aastat, pärast seda 5 aastat J. Weidele kuulunud 3-mastilisel barkantiinil Mercator. Seejärel teenis ta aastaid Pärnu sadamas lootsina ning firmale H. Q Schmidt kuulunud laevadel, hiljem puksiiridel. Meresõidu lõpetas Esimese maailmasõja eel.

MerLe, 1996; muudetud 2011